EELK eesmärk ja ülesanne on Jumala Sõna kuulutamine ja sakramentide jagamine ning sellest tulenevalt koguduste elava usu ja armastuse edendamine, usulise, kõlbelise, haridusliku ja kasvatusliku töö tegemine, diakoonia-, misjoni- ja diasporaatöö korraldamine ning üksikute koguduste ja nende ametiisikute tegevuse juhtimine, ühtlustamine, toetamine ja järelevalve nende üle. (EELK põhikiri, §3).

Kristlik kultuur on meie maal juba sajanditevanune ja kirik on selle aja jooksul läbi teinud pika arengu. Eestlaste esimesed kokkupuuted ristiusuga on enam kui tuhat aastat vanad, organiseeritud kiriklik tegevus algas siiski alles 13. sajandil, mil Eesti aladel oli kolm piiskopkonda: Tallinna, Tartu ja Saare-Lääne. 15. sajandi lõpuks oli Eestis 94 kirikukihelkonda ja 15 kloostrit.

Luterlik reformatsioon 16. sajandil tegi võimalikuks eestikeelsed jumalateenistused. Vennastekoguduse tegevuse tulemusena võis 19. sajandi lõpul tõdeda, et vormilisest kiriklikkusest oli saanud sisuline jõuallikas, kust lähtuv vaimulik elukäsitlus oli saanud kristliku elu kandjaks.

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on asutatud 1917. aastal Tartus toimunud Esimesel Kirikukongressil seni Eestis Rootsi ja Vene kirikuseaduse järgi tegutsenud maakirikust. Luteri kirikusse kuulus siis 127 kogudust 920 000 liikmega.

Ligi pool sajandit Nõukogude võimu kirikuvaenulikku tegevust võõrutas inimesed kirikust. Kuid isegi sel ajal peeti 140s koguduses üle 9 000 jumalateenistuse aastas. Uus tõus algas 80ndate aastate lõpus, mil koos laulva revolutsiooniga leidsid paljud tee kiriku juurde. Tänapäeval peab end luterlaseks iga neljas eestlane.

EELK 164 kogudust on koondunud 12ks praostkonnaks, mida juhivad praostid. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku pea on peapiiskop Andres Põder, tema asetäitja on piiskop Einar Soone. Kirikuvalitsuse ehk konsistooriumi moodustavad peapiiskop, piiskop, kantsler ja neli assessorit. EELK kõrgeim seadusandlik ja korraldav organ on kirikukogu, kuhu kuulub 60 vaimulikku ja ilmikliiget. Kirikukogu valitakse neljaks aastaks ja selle kutsub kokku peapiiskop vähemalt kaks korda aastas.

EELK-l on oma kõrgkool - Usuteaduse instituut - kus õpivad nii tulevased vaimulikud, kuid ka kiriku kutsetöölised (laste- ja noortetöö tegijad, usuõpetajad jt). EELK annab välja ajalehte Eesti Kirik, mis on nii mahult kui trükiarvult suurim vaimulik perioodiline väljaanne Eestis.

Kiriku erinevaid tegevusvaldkondi koordineerivad EELK Laste- ja Noorsootöö Ühendus, Misjonikeskus ja EELK Kirikumuusika Liit.

EELK kuulub mitmesse rahvusvahelisse organisatsiooni: 1961. aastast Kirikute Maailmanõukokku, 1963. aastast Luterlikku Maailmaliitu. Porvoo deklaratsioonile allakirjutamise kaudu on EELK selle luterlikke ja anglikaani kirikuid siduva ühenduse liige. Väga paljudel kogudustel on oma sõpruskogudused Soomes, Rootsis, Saksamaal jm, üldkiriklikult on EELK partnerid Soome Evangeelne Luterlik Kirik ning Põhja-Elbe Evangeelne Luterlik Kirik ja Kurhessen-Waldecki Evangeelne Kirik Saksamaal.

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on üks Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) asutajaliikmetest. EKNi president on EELK piiskop Einar Soone.

Kiriku ja riigi koostöö väljendub 1995. aastal asutatud ühiskomisjoni tegevuses. Mitmel pool Eestis on kujunenud tihe ja viljakas koostöö kohaliku omavalitsuse ja kiriku vahel, mitmed EELK vaimulikud on valitud kohalike omavalitsuste liikmeteks, sageli on aga kohaliku võimu esindajad ka koguduse juhtorganitesse valitud.

Väljaspool Eestit tegutseb paralleelselt Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik (E.E.L.K.), mida juhib peapiiskop Andres Taul. E.E.L.K. Konsistoorium asub Torontos, Kanadas. E.E.L.K.-sse kuulub ca 15 000 liiget, üle maailma tegutseb ligi 60 kogudust, kus toimuvad regulaarsed eestikeelsed jumalateenistused. Eesti taasiseseisvumine tegi võimalikuks ka kodu- ja väliseesti kiriku omavahelise tiheda koostöö, mitmed noored vaimulikud on läinud teenima väliseesti kogudusi.