Neljapäev, 19. oktoober 2017       
   Esileht
   Kuukava
   Teated
   Arengukava
   Projektid
   Juhtkirjad
   Raamatukogu
   Partnerid
   Toeta diakooniatööd
   Kontakt
   Pildigalerii

JUHTKIRJAD

PAGULASHIRM

Ainult Euroopa ühtne hädaolukorrale reageerimine saab olla lahendus praegusele põgenike- ja rändekriisile, rõhutas ÜRO põgenike ülemkomissar António Guterres.

Meedia keskseks teemaks on pagulaskriis ja koguduste kohvilauad päädivad sageli emotsionaalsetes aruteludes omade ja võõraste üle. Inimesed polariseeruvad ning vastanduvad. Soovin teile rahu ja rõõmsat usukindlust.

Valitsus otsustas pakkuda kahe aasta jooksul peavarju 160-le pagulasele. EELK leidis, et usukaaslaste aitamine on enesestmõistetav ning andis välja lubaduse kristlastest perede vastuvõtmiseks. 09.07.2015 toimus Vabariigi Valitsuse ja EELK ühiskomisjoni istung, kus otsustati koostöö tegemine ning EKN liikmeskirikute kaasamine sellesse. Diakooniaassessor ja diakooniatalituse juht suhtlesid kogudustega ning said augusti alguseks vastuse, et pool tulijatest on võimalik majutada koguduste abiga. See on usukaaslaste aitamise projekt. Mitte midagi imekspandavat ega erilist.

Viimastel nädalatel on aga asi läinud käest.  Euroopa Liidu erinevates liikmesriikides ja  maailmas laiemalt on eriolukord. Seisame silmitsi suure ja osaliselt provotseeritud rahvarändega. Ja see on hoopis teine teema. Loomulikult ei ole lahenduseks see, kui ütleme, et meie sel teemal kaasa ei räägi. Kui ei räägi, siis räägivad teised meie eest ja otsustavad ka meie eest. Ja need kes otsustamises osalemisest keelduvad ei saa kutset ka muude otsuste tegemise juurde.

Minu hinnangul peame olema valmis oma vastuvõtuvõimekust enam kui kümnekordistama. Mitte selle pärast, et see meile meeldib. See on õige ja kohus ja hea. Aga avagem selle üle arutelu. Mitte hirmust tulenev räuskamine. Mitte ka roosamannalik meeldidasoovimine. Kui jama on majas, siis tuleb sellega tegeleda. Kus on su maja lävepakk?

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse: „Võtame neid, kelle puhul on selge, et nad on põgenikud. Sarnaste tunnustega. Põgenik on üldtermin. Iga sisserändaja ei ole sõjapagulane. Varjupaigataotleja on taotluse esitanud isik. Pagulane on see isik, kelle kaitsevajadus on tuvastatud ja kellele abi osutamine on otsustatud. Rahvusvahelise kaitse taotlejad on enamasti ebaseaduslikult Eestisse jõudnud in-d (2011 87%  2012 77 % said keelduva vastuse).“ Moraaliteoloogia kohaselt tuleb enim tähelepanu osutada nendele, kes on kõige raskemas olukorras. Me aitame neid, kes on reaalses hädas. Ja me peame oma abis olema keskendunud inimväärikuse austamisele ja säilitamisele.

ÜRO peasekretär Ban Ki-Moon ütles pressikonverentsil New Yorgis, et on ðokeeritud, kui näeb, kuidas põgenikke ja migrante koheldakse.

„See pole vastuvõetav,“ ütles Ban ning lisas, et põgenikke tuleb kohelda inimväärikust ja inimõigusi austades.

Küsimuseks on, millest peab EELK oma rääkimises ja otsustamises lähtuma. Pühakirjast, riiklikust julgeolekust, oma koguduseliikmete turvatundest? Valikualuseid on veelgi : rahvuslikust rikkusest, etnilisest puhtusest, rahast.  Samas ei peaks kõht olema südamest olulisem, peast samuti mitte.Oluline on, et me ei saa eirata probleemi. Kui meie koduõuel või kirikuaias on elevant, siis ple mõtet silmi kinni pigistada ja kanu kutsuda. Kui meie kirikutrepil või kodutrepil lamab vaene Laatsarus, siis samuti.

Lõpetagu need, kes räägivad, nagu oleks võimalik pöördumatuid protsesse (rännet) peatada. Mõttetu jutt.  Küsimus on, kuidas muutunud tingimustes, muutunud Euroopas ja maailmas elada. Tarade ehitamine piiridele on vastuolus meie unistustega vabast Euroopast, vabast liikumisest, tööjõu, kaupade ja info vahetamisest. Küsimuseks on, kas loobuda oma põhimõttest, või leppida vormidega, milles see põhimõte realiseerub. Lapsi püüti rõõmustada ka siis, kui Jõuluvana Näärivanaks nimetati.

Kurjategijatega tuleb koht kätte näidata, see on selge. On siis tegemist terroristide, smugeldajate või vaenumahitajatega. Kannatava inimese suhtes pole aga mingit muud hoiakut, kui tingimusteta abi ja hoolivus. Loomulikult on sageli raske vahet teha, kus läheb piir ärakasutamise ja abiplave vahel, smugeldatu ja põgeniku vahel. Aga alati on võimalik oma südames tunnetada piiri ligimesearmastuse ja võõraviha vahel.

Ei saa toetada arvajate suukorvistamist ja arvamuste liigitamist ilma selge jaotusaluseta vihakõneks ja leebeks lobaks. Iga mõte on vaja välja öelda, ära kuulata, peegeldada ja sünteesida. Rahvuse lõhkiajamine liigitades eesti elanikke pagulaste poolt ja vastu olijateks  on vastutustundetu ja rumal. Nagu teha parteid vihma poolt või vastu – nonsenss.  Või hüpelda ðamaanitrummi põristades Vabaduse väljakul ning jätta muljet hoolivusest või vastutustundest.  Ma ei ole pagulaste sisserännu pooldaja, aga kui on inimesi, kelle elu ja turvalisus on ohustatud naaberkülas või –riigis, siis tuleb neile peavarju anda. Kui kellegi turvalisus, väärikus või elu on ohustatud meie kodukülas või riigis, siis tuleb tema kaitseks koonduda. Nii lihtne see ongi.

Vabariigi Valitsuse 10.09.2015 istungil oli Eesti seisukoht, et oleme valmis kriisiolukorras vastu võtma täiendavaid pagulasi, arvestades Eesti riigi võimekust, rahvastiku ja majanduse osakaalu Euroopa Liidus ja pagulaste soovi Eestisse ümber paikneda. Kirik ei ole veel seisukohta kujundanud, aga pead liiva alla peita ei ole mõtet. Diakooniatalituse prognoos on kahe aasta jooksul 2000 inimest, mitte kakssada. Nõu ja abi saamiseks on pöördutud  ka Luterliku Maailmaliidu ning partnerkirikute poole.

Ränne on paratamatus. Eurostati poolt 10.06.2015 avalikustatud ja Euroopa Liidu rände tegevuskava juurde lisatud statistilised andmed2 aastate 2010-2013 kohta näitavad, et igal aastal rändab Euroopa Liitu keskmiselt 1,4 miljonit isikut, kes ei ole EL kodanikud, kelle eelmine elukoht on olnud väljaspool EL liikmesriiki, ja kes on asunud EL liikmesriiki elama pikemaks ajaks kui 12 kuud. Praegu on rände hüppelise suurenemise aeg. Sellega tuleb toime tulla, mitte seda eitada.

Ostame vihmavarjud, ehitame pagulaskeskused ning avame oma kodukogudused neile, kes seda vajavad. Õppigem Süüria kristlaste vagaduslaadist, palugem rahu maailmas ning jagagem oma leiba iga võõraga, kes uksel peatub. Oma teadmata võime olla vastuvõtnud ingleid.

 

Avo Üprus

EELK Konsistoorium

Diakoonia ja ühiskonnatöö talituse juhataja

| tagasi | üles |

Esilehele Missioon Diakoonia kiriku ülesandena Diakoonia lähtekohad Diakooniatöö kogudustes Kaplanaat