Laupäev, 25. november 2017       
   Esileht
   Kuukava
   Teated
   Arengukava
   Projektid
   Juhtkirjad
   Raamatukogu
   Partnerid
   Toeta diakooniatööd
   Kontakt
   Pildigalerii

DIAKOONIATÖÖ KOGUDUSTES

Kontakt »

Regulaarset organiseeritud diakooniatööd tehakse ligikaudu 70 koguduses. Spetsialiseerunud asutusi on nende koguduste juures viis: Saaremaal Kuressaare Linna Lastevarjupaik Laurits, Kärdlas Hiiumaa EELK Diakooniakeskus, Räpinas koguduse hooldekodu, Tallinnas Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskus ja Viljandis Pauluse koguduse diakooniamajas töötav laste varjupaik. Oma diakooniamaja, -punkt või ­jaam on lisaks veel kuue koguduse juures: Kärdlas, Kuressaares, Märjamaal, Pärnus, Räpinas ja Valgas. MTÜ Rakvere Diakooniakeskus tegutseb omamata otsest sidet kohaliku kogudusega.

Tegevus. Koguduste diakooniatöö kätkeb endas tavaliselt kodu- ja hooldekodukülastusi, eakate sünnipäevalaste õnnitlemist, hingehoidu ja humanitaarabi (kasutatud rõivad jms) jagamist. Mõningates kogudustes pakutakse ka supiköögi-teenust, transporti haigetele/puuetega inimestele, õigusalast nõustamist, ohvriabi, päevahoidu lastele ning invatarvete laenutust. Eriti hästi edenevateks töösuundadeks peetakse tegelemist eakatega, hingehoiuga seonduvat tegevust ja kodukülastusi. Mitmes koguduses on tavaline nn loomulik diakoonia – koguduse liikmete ja naabrite vastastikune abistamine. Nagu kogu kirikutöö puhul, on ka diakoonia puhul selgelt näha põimumine teiste kogudusetöö valdkondadega.

Paljud kogudused teevad koostööd kohalike omavalitsustega. Esineb igasuguse tasemega koostööd, alates infovahetusest ja lõpetades omavalitsusele mitut laadi teenuste pakkumisega (laste varjupaik, hooldekodu, supiköök, vältimatu sotsiaalabi, avahooldus, koolituse korraldamine omavalitsuse koduhooldus­töötajatele jne). Vajadusel toimub humanitaarabi (kasutatud riided ja mööbel) vahendamine kohalike omavalitsuste sotsiaalosakondadele. Enamasti suhtuvad omavalitsused koostöösse kogudustega positiivselt, kuid initsiatiivi ootavad pigem koguduselt. Koguduse diakooniatöö probleemid avalduvad tavaliselt rahanappuses, vabatahtlike vähesuses, motivatsioonipuuduses, aga ka töötajate vähestes diakooniatööalastes teadmistes ja oskustes.

Tegijad. Kogudustes tegelevad diakooniatööga kas vaimulikud üksi või siis koostöös teiste töötegijate ja vabatahtlikega. Enamasti on koguduste diakooniatöötajad hõivatud ka muude ametitega, näiteks on diakooniatöö eest vastutajaks koguduse sekretär või kirikuteener. Palgalisi, ainult diakooniatööle pühendunud töötajaid on peamiselt nendes kogudustes, kelle käest ostab teenust kohalik omavalitsus. Diakooniatöötaja ülesandeks on suuremates kogudustes vabatahtlike töö koordineerimine, kodukülastused, humanitaarabi jagamine, inimeste abivajaduse jälgimine ning vastavalt kas aitamine või abisoovi edastamine. Töötajad on mitmesuguse haridusliku taustaga, paljud on osalenud diakoonia-alastel koolitustel või on sotsiaaltöö-, meditsiini- või teoloogiaalase haridusega. Nähakse vajadust diakoonia-alase väljaõppe ja täienduskoolituse järele.

Väga paljudes kogudustes on probleeme uute vabatahtlike leidmisega. Inimestel puudub soov vabatahtlikuna töötada. Eriti raske on kaasata noori inimesi. Paljud praegused töötajaid vajavad mõne aasta pärast vanuse tõttu ise abi. Diakooniatöötajate väsimine on murettekitav. Vaimulike roll vabatahtlike motiveerimisel ja töö organiseerimisel on suur, aga oskustest ning vahel ka motivatsioonist jääb puudu.

Ressursid. Diakooniatööks vajalikud rahalised vahendid saadakse peamiselt koguduse eelarvest. Majanduslikku abi pakub koostöö sõpruskogudustega, sealt saadud humanitaarabi müügist laekunud tulu suunatakse tihti diakooniatöö heaks. Finantsallikateks ongi sõpruskogudused, samuti kohalikud omavalitsused, aga ka mitmesugused projektid ning annetusi tegevad eraisikud ja firmad. Sõpruskoguduste kaudu on toimunud hulk koolitusi koguduse diakooniatööga tegelejatele. Kogudused on teinud koostööd ka mittekiriklike organisatsioonidega (kõige sagedamini kohalike hooldekodudega, aga ka Eesti Puuetega Inimeste Kojaga jm). Diakooniatööd saab teha mitte ainult materiaalsete vahenditega. Näiteks ei vaja kuigi palju rahalist tuge hingehoid ja kriisiabi, humanitaarabi vahendamine, kodukülastused jne.

|üles|   

Esilehele Missioon Diakoonia kiriku ülesandena Diakoonia lähtekohad Diakooniatöö kogudustes Kaplanaat