Laupäev, 25. november 2017       
   Esileht
   Kuukava
   Teated
   Arengukava
   Projektid
   Juhtkirjad
   Raamatukogu
   Partnerid
   Toeta diakooniatööd
   Kontakt
   Pildigalerii

KAPLANAAT

Kaplanid, nendega võrdsustatud vaimulikud ja vaimulike abilised

Eesti liitumise järel NATO ja Euroopa Liiduga on tekkinud ametkondades töökohad, mis on ette nähtud kas NATO või Euroopa struktuuride standardites. Üheks selliseks uueks struktuuriks on kaplanaat.

Kaplanid on kirikute poolt ametisse pühitsetud vaimulikud, kes töötavad väljaspool kirikut – sõjaväes, vanglates, politseis, haiglates, koolides jms. Kaplanid on kaasas kõikidel välismissioonidel. Kaplaniks saab üldjuhul vaimulik, kellel on lõpetatud akadeemiline teoloogiline tasemekoolitus. Teoloogiline tasemekoolitus on keskendunud teoloogilise pädevuse saamisele. Töö kaplanina eeldab ühiskonna korralduse, sotsiaaltöö teooriate ja meetodite ning pedagoogiliste aluste tundmist ja head suhtlemisoskust.

2005. aasta suve seisuga oli teenistuses ligikaudu 40 kaplanit, pluss reservis olevad inimesed. Neile lisaks tegutsevad vabatahtlikud – nende arv ei ole täpselt teada, kuid ligi 65 inimest oli end vabatahtlikuks registreerinud.

Kaplaneid töölevõtvate ministeeriumide probleemiks on kaplanite ühtse kutsestandardi puudumine. Valitseb olukord, kus iga ametkond tegeleb oma standardi väljatöötamisega. Samuti on kutsestandardi (ühiste nõudmiste) puudumine tekitanud olukorra, kus üks ametkond ei tunnusta teise läbiviidud koolitust ning täienduskoolituse tase on äärmiselt ebaühtlane.

Ministeeriumid on kaplanite ametisse rakendamisel jälginud huvide võrdset esindatust – st, et kaplanitena töötavad lisaks luterliku kiriku vaimulikele metodistid, õigeusklikud, baptistid, moslemid. Kirikute sees aga erineb ettevalmistus vaimulike tööks, mistõttu ei ole kõigil oma kirikus tunnustatud vaimulikel võimalust kaplanina töötada. Seetõttu on nad ametis kaplanite abidena.

Kaplaniteenus Eesti vanglates

Kristlik hoolekandetöö Eesti vanglates sai pärast ligi pool sajandit kestnud pealesunnitud vaheaega taas alguse 1989. aastal, kui Nõukogude Liidu siseminister andis loa vaimulikel ja vabatahtlikel külastada neid kinnipeetavaid, kes seda soovisid. Kuni 1997. aastani tegutsesid vanglavaimulikud vanglates vabatahtlikkuse alusel. 1997. aastat võib pidada ametliku riikliku vanglakaplanaadi sünniaastaks, kuna sel aastal andis Vanglate Ameti peadirektor välja korralduse luua esimesed ametlikud vanglakaplani ametikohad vanglate personali koosseisu. Oikumeenilistel alustel toimuvat vaimulikku teenimist vanglates koordineeris kuni 2000. a lõpuni vanglavaimulikke ühendav Eesti Vanglakaplanite Assotsiatsioon. 2001. aasta alguses loodi Justiitsministeeriumi valitsusalas peakaplani ametikoht.

2005. aasta kevadel sõlmisid Justiitsministeerium, Politseiamet ja Eesti Kirikute Nõukogu koostöölepingu politseiarestimajade kaplaniteenistuse käivitamiseks ja arendamiseks. Kõikide vanglakaplanite ning terve vanglasüsteemi religioonialast tööd koordineerib vanglate peakaplan, kes teeb ettepanekuid kaplanite töölevõtmiseks, nende töökorralduse ja üldse vanglakaplanaadi arendamiseks. Tema ülesandeks on ka kaplanite ja vabatahtlike koolitusstrateegia väljatöötamine ning selle teostuse koordineerimine. Arestimajade usualast tööd koordineerib lepingu kohaselt vanglate peakaplan. Suuremates vanglates koordineerib usualast tegevust vangla vanemkaplan, kes allub erialaselt vanglate peakaplanile.

2006. aasta 1. jaanuari seisuga töötas Eesti vanglates ja arestimajades kokku 18 kaplanit. Neid abistas ligi 65 vabatahtlikku, kes oma põhitöö kõrvalt, tasu saamata, käisid vanglates kinnipeetavaid nõustamas, viisid läbi narko- ja alkoholisõltuvusest paranemise programme, jumalateenistusi jne. Vabatahtlike hulgas oli ka mittekristlike usundite esindajaid, kes vastavalt vajadusele teenisid oma usukaaslasi.

Vanglakaplani esmaseks ülesandeks on usuvabaduse tagamine kinnipidamisasutustes ja kinnipeetud isikute suunamine õiguskuulekale käitumisele. Samuti korraldab kaplan hingehoidlikku tööd ning nõustab teenistujaid usu- ja eetikaküsimustes. Vajadusel korraldab kaplan kinnipeetavatele kohtumisi kirikute ja teiste usuühingute vaimulikega. Kinnipidamiskohtades korraldatakse jumalateenistusi, vaimulikke talitusi ja piiblitunde; viiakse läbi nii eesti- kui venekeelseid hingehoidlikke vestlusi ja narkoennetusprogramme, osaletakse kinnipeetavate rehabiliteerimise protsessis, tehakse lepitus- ja nõustamistööd õigusrikkuja ning tema sugulaste ja/või lähedaste vahel.

Eesti kaitseväe kaplaniteenistus loodi Vabadussõja päevil. Nõukogude okupatsiooni ajal oli selle teenistuse tegevus soikunud. Kaplanite tegevuse taastamisega kaitseväes alustati 1993. aastal. Teenistuse uueks mudeliks otsustati võtta Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika riikides kasutusel olev oikumeeniline mudel. Kaplaniteenistus Eesti kaitseväes taastati 5. juulil 1995, kui ametisse määrati väliseestlane, USA lennuväe kaplan Michael Gustav Viise, ja esimese kaplanina tegevteenistusse sama aasta septembris Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku pastor Ago Lilleorg.

Kaplani roll Eesti kaitseväes on viia läbi religiooni- ja moraaliõpetust ning anda kriisiolukorras sõdurile nõu. Kaplan on oma üksuse ülema nõuandja eetika-, moraali- ja usuküsimustes. Kaplani ülesanne nii rahu- kui sõjaajal on kaitseväelaste usuline teenimine. Kaplani kohustuste hulka kuuluvad ka jumalateenistuste pidamine ja usaldusmeheks või nõuandjaks olemine nendele, kes seda soovivad. Kaplan võtab osa üksuse tegevusest, et olla kursis ajateenijate eluga, ning külastab kaitseväelasi, kui vaja, ka eriolukorras, olgu siis haiglates, arestikambris või vanglates. Kaplan pühitseb lippe, peab mälestusteenistusi, teenib matustel ning erijuhtudel ka laulatustel. Soovijaile annab ta leeritunde ja võib korraldada ristimisi-leeritamisi.

Kaplan on erialaohvitser, kes vastavalt rahvusvahelisele Genfi konventsioonile ei kanna relva (välja arvatud väliõppe ajal). Kaplan allub sõjaväeliselt oma ülemale, aga ka peakaplanile ning oma kiriku vaimulikule juhile. Ta on kohustatud pidama pihisaladust. Kaplan peab olema ühe Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskiriku vaimulik, omama usulist kõrgharidust, kiriklikku ordinatsiooni ja olema Eesti Vabariigi kodanik. Kaplan ei rõhuta oma kodukiriku eripära.

Kaplaniteenistus Eesti kaitseväes on oikumeeniline: kaplanid on paljudest kirikutest, kuid teenivad kõiki oma üksuse kaitseväelasi ühtviisi, vaatamata nende usulisele kuuluvusele või mittekuuluvusele. Kaitseväes ei või kedagi sundida usulistes teenistustes osalema ega kaplaniga kõnelema. Erandiks on üksuste ülemate korraldusel toimuvad paraadid või mälestusteenistused.

Kaplaniteenistus Eesti politseis

Politseinikele suunatud kaplaniteenistust on ette valmistatud juba mitu aastat. Loodud on kontaktid Rahvusvahelise Politseikaplanite Konverentsiga. Vaimulikele on läbi viidud esimesed koolitused politseinike teenimise teemal ning 2007. aasta sügisesse on kavandatud põhjalikum sellekohane kursus. Esimesed vabatahtlikkuse alusel töötavad kaplanid on alustanud tegevust politseiprefektuurides. Välja on töötatud politseikaplani käsiraamatu algvariant ning autoril on kavas seda täiendada ja tulevikus välja anda. Politseiamet on kaplaniteenistust arendama palunud senise kaitseväe peakaplani õp Tõnis Nõmmiku.

Eesti Meremeeste Misjon

Eesti Meremeeste Misjon (EMM) on kristlikel alustel töötav mittetulundusühing meremeeste ja nende pereliikmete teenimiseks ja abistamiseks.

Meremeeste misjon alustas tegevust 1991. aastal. Kvalitatiivne hüpe toimus 1996. aastal, mil AS Tallinna Sadama eraldatud krundile Muuga sadamas hakati meremeeste kodu rajama. Projekti sajaprotsendiliseks finantseerijaks oli International Transport Workers Federation (www.itf.org.uk).

Eesti Meremeeste Misjoni tegevuses on kaks liini:
  • Vaimulik teenimine - hingehoidlikud vestlused ja usutalituste läbiviimine laevadel ning meremeeste kabelis vastavalt kaptenite või laevapereliikmete soovil. Selles valdkonnas tehtav töö on oikumeeniline.
  • Sotsiaalne administreerimine - Meremeeste kodus Muuga sadamas on meremeestel võimalus sidepidamiseks lähedastega, tööandjatega, ametiühinguga või agentidega. Ühtlasi on meremeestel siin võimalus turvaliselt aega veeta (kabel, lugemistuba, piljard, baar, saun, SatTV). Samuti on kättesaadav transport tervislike, konsulaarsete või muude probleemide lahendamiseks.
Selliseks tööks on vaja vahendeid ja hästi ettevalmistatud töötajaid. Maailma praktika näitab, et meremeeste kodusid peetakse ülal väga mitmesuguste allikate rahalisel toel. Seni ei ole EMM regulaarseks finantseerimiseks lõplikku lahendust leitud. Edaspidi vajaks tähelepanu sadamakaplanite koolitus, mida praegu saab kahes välisriigis: USA­s ja Hollandis. Lisaks põhipalgaga töötajatele on Eesti Meremeeste Misjonisse kaasatud Eesti Kirikute Nõukogu poolt määratud vaimulikud erinevatest kirikutest.

|üles|   

Esilehele Missioon Diakoonia kiriku ülesandena Diakoonia lähtekohad Diakooniatöö kogudustes Kaplanaat