SUURE REEDE OIKUMEENILINE JUMALATEENISTUS JA RISTIKÄIK Pärnu Eliisabeti kirikus algusega kl 10.00 Jumalateenistuse ja ristikäiguga tähistame Saare-Lääne piiskopkonna asutamise 775. aastapäeva ja 740 aasta möödumist esimesest Pärnu Musta Ristiga peetud Suure Reede protsessioonist. Jumalateenistus ja ristikäik kantakse üle ETV-s. Korraldav toimkond Pärnu Eliisabeti kogudus Pärnu Linnavalitsus Lisainfo: EELK Pärnu Eliisabeti kogudus (044) 31 381 parnu.eliisabeti@eelk.ee Must rist 2. veebruaril 1263 rüüstasid ja põletasid paganlikud leedulased kiriku. Küllap tundus selles trööstitus olukorras oluline leida mingi põlengust alles jäänud ese, mis tunnistaks Jumala käe läbi teoks saavast päästest. Nii võidigi poolteist kuud hiljem, kui pühitsetud risti vajati Suure Reede protsessioonis, leida söestunud altaririst. Risti säilimine tules mõjus küllap imena, mis pani aluse hilisemale pärimusele Jumala käe läbi päästetud elavast ristipuust. Ajalooallikad annavad teateid risti hoidmise ja austamise kohta järgnevatel sajanditel. Pärnu linnavapil (vanim säilinud vahapitser aastast 1361) kujutati söestunud risti päästmist tulest Jumala käe läbi. Hiljem omandas vapirist vastavalt valitseva võimu värvisümboolikale kuldse, seejärel hõbedase värvi. 1470 asutati Nikolai kiriku juurde Püha Risti vikaaria, kes pidi hoolitsema risti juures peetavate teenistuste eest ja hoidma seal põlemas päeval vähemalt kaht ja öösel üht küünalt. Uus-Pärnu Püha Risti kabeli 16. sajandist pärineva kirjelduse järgi teame, et seal hoiti musta risti, mille ülaosal oli hõbedast oksakroon. Säilinud on ka risti heaks tehtud annetuste nimistuid. Reformatsioonijärgsel ajal kaovad jäljed ristist, küll säilub see jätkuvalt linnavapil ja kirikupitsatitel.