Eesti Evangeelne Luterlik Kirik

Välissuhted ja oikumeenia

EELK välissuhted ja oikumeenia

322Võrreldes paljude kirikutega Euroopas ja kogu maailmas, on Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) väike küll liikmete arvu, ent sugugi mitte rahvusvaheliste suhete poolest. Oleme väike kirik suurte suhetega. Juba iseseisvumise algusaastaist peale on EELK-d iseloomustanud rahvusvaheline ja oikumeeniline avatus. Viimselt on avatus teisele meie usul põhinev hoiak, ent küllap on selle kujunemisele omal moel kaasa aidanud ka tõsiasi, et oleme mitmeski mõttes „piirikirik“: paikneme kirikuna ida ja lääne kristluse piiril, samuti Põhja- ja Lääne-Euroopa (eeskätt Saksamaa) erinevate luterlike traditsioonide piiril.

 

Rahvusvahelised suhted ja oikumeenia

EELK on pidanud rahvusvahelist osadust ja koostööd sedavõrd oluliseks, et on olnud asutajaliikmena mitmete osaduskondade ja organisatsioonide sünni juures. Teise maailmasõja koleduste eest läände põgenenute poolt rajatud Välis-Eesti kiriku esindajate kaudu kuulub EELK asutajaliikmena 1947 loodud Luterlikku Maailmaliitu, üleilmsesse osaduskonda, mis ühendab 145 kirikut ühtekokku 72 miljoni liikmega, samuti suurimasse oikumeenilisse organisatsiooni – Kirikute Maailmanõukokku, mis loodi 1948 ning kuhu kuulub 345 erinevate konfessioonide kirikut ühtekokku 500 miljoni liikmega. Euroopa tasandil kuulub EELK kahte osaduskonda ja ühte oikumeenilisse organisatsiooni: aastast 1975 Evangeelsete Kirikute Osadusse Euroopas (endise nimega Leuenbergi kirikuosadus, mis asutati 1973 ning ühendab 98 protestantlikku kirikut) ning asutajaliikmena 1996 loodud, Põhja- ja Baltimaade ja Briti saarte luterlikke kirikuid ning Briti saarte, Portugali ja Hispaania anglikaani kirikuid ühendavasse Porvoo Osaduskonda; samuti asutajaliikmena 1959 rajatud Euroopa Kirikute Konverentsi, mis ühendab 114 erinevate konfessioonide kirikut.

EELK on õnnelik kirik, sest lisaks kuulumisele erinevatesse osaduskondadesse ja organisatsioonidesse on tal ka rohkesti sõpru ja partnereid sõsarkirikute hulgas üle maailma. Kõige pikajalisemad, ulatuslikumad ja tihedamad on suhted partnerkirikutega Soomes ja Saksamaal (iseäranis Evangeelse Luterliku Kirikuga Põhja-Saksamaal ja Kurhessen-Waldecki Evangeelse Kirikuga), ent head sõbrad on meil samuti Inglismaal (Inglismaa Kirikus), Ameerikas, Venemaal, Lätis, Leedus, Rootsis, Norras, Taanis, Ungaris. Viimastel aastatel on olnud rohkem läbikäimist luterlike kirikutega Poolas, Ukrainas, luterliku kirikuga Iisraelis ja Jordaanias ning tänu sõpradele Saksamaal on tekkinud kontakt sõsarkirikutega Kõrgõzstanis, Lõuna-Aafrikas, Namiibias ja Indias. Meie sõprade hulka kuuluvad ka abiorganisatsioonid Gustav-Adolf-Werk, Martin-Luther-Bund, Evangelische Partnerhilfe, Estlandhilfe, Soome Kiriku Välisabi ning mitmed misjoniseltsid jm ühingud (peamiselt Soomest ja Norrast), kelle aastatepikkuse abita oleksid paljud ilusad ja olulised asjad meie kirikus tegemata.

EELK suur välissuhete võrgustik on mitmetasandiline, hõlmates nii kirikuvalitsust, kirikukogu, vaimulike konverentsi, kiriklikke asutusi, praostkondi kui kogudusi, aga loomulikult läbikäimist ka üksikliikmete vahel. Rahvusvaheliste partneritega tehakse koostööd kõigis kirikuelu valdkondades: diakoonias, hariduses, kirikumuusikas ja liturgias, laste- ja noortetöös, misjonis, majanduses, meedias, arhitektuuri ja kunsti vallas, diasporaatöös. See puudutab vaimulikke ja ilmikuid, noori ja vanu.

 

Diasporaatöö

Omaette suure osa kiriku välissuhtluses moodustab diasporaatöö ehk väljaspool Eestit elavate eestlaste vaimulik teenimine emakeeles. Rahvuskaaslasi teenitakse Välis-Eesti piiskopkonnas, kuhu kuuluvad eesti kogudused Austraalias, Inglismaal, Kanadas, Rootsis, Saksamaal ja Ameerikas. Välis-Eesti piiskopkond moodustati aastal 2010, kui EELK ja seni iseseisev Välis-Eesti kirik (Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik, lüh. E.E.L.K.) ühinesid. Samuti tehakse diasporaatööd Soomes, Venemaal, Lätis ja Leedus. Euroopa Liiduga ühinemise järel on lisandunud Belgias Brüsselis elavate ja töötavate eestlaste teenimine. Kui eespool oli juttu EELK-st kui väikesest kirikust, siis diasporaatööd silmas pidades võib – küll naljatamisi – öelda, et EELK on suur ja üleilmne kirik.

 

Oikumeenia Eestis

EELK_kodulehele_oikumeenia_Eestis_2Niisamuti nagu peame kirikuna oluliseks osadust ja koostööd rahvusvahelisel tasandil, on see meile oluline ka kohalikul tasandil, kodus. 1989. aastal oli EELK üks Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) asutajatest ning panustab ka täna olulisel määral selle Eesti kümmet suuremat kirikut ühendava organisatsiooni töösse. Ühine tööpõld on lai, hõlmates haridust, meediatööd, kaplaniteenistust, religioonisotsioloogiat, sotsiaaleetilisi küsimusi jpm. Üheskoos arutletakse teoloogilistel teemadel ning korraldatakse oikumeenilisi jumalateenistusi. Üheskoos ollakse kõneluspartneriks ka riigile. EKN-i raames toimuva oikumeenilise suhtluse ja koostöö kõrval astus EELK 2006. aastal ametlikesse kõnelustesse Eesti Apostliku Õigeusu Kirikuga (EAÕK). Tegemist on Eesti ajaloos esimeste ametlike kõnelustega õigeusklike ja luterlaste vahel. Kõneluste tulemusena allkirjastati 2013. aastal kahe kiriku ühisavaldus „Euharistia ja jumalateenistus.“ EAÕK on EELK ametlik koostööpartner ka teoloogilise kõrghariduse vallas. Mitmed EELK liikmed on tegevad Eesti Evangeelse Alliansi töös.

 

Mida tähendavad EELK-le kõik need suhted?

Kuulumine osaduskondadesse tähendab meile täielikku, s.o kantsli- ja armulauaosadust kõigi teiste neisse kuuluvate kirikutega. EELK sõprussuhetes tähendab see konkreetselt, et Luterliku Maailmaliidu kaudu oleme osaduses pea kõikide oma luterlike partnerkirikutega; Porvoo Osaduskonna raames on meil sõprussuhted ja osadus Inglismaa Kiriku Rochesteri piiskopkonnaga; Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas raames Kurhessen-Waldecki Evangeelse Kirikuga (kus on ühendatud luterlased ja reformeeritud) ja samuti kantsli- ja armulauaosadus Eesti Metodisti Kirikuga. Osaduses teiste kirikutega saab nähtavaks meie ühtsus usus, üheskoos anname maailmale tunnistust Jumala armust nii sõna kui teoga – kuulutades evangeeliumi, armastades ja teenides ligimest ning hoides loodut. Oikumeenilistes suhetes väljendame koos paljude kirikutega valmisolekut taotleda nähtavamat ühtsust seal, kus seda veel ei ole, ning olla vaatamata erinevustele üks ligimesearmastuses. Osalemine osaduskondade ja oikumeeniliste organisatsioonide töös ja nende tegevuse toetamine nii üleilmsel, piirkondlikul kui kohalikul tasandil annab meile hääle ja käed ka seal, kus meid üksinda kuulda ei ole ja kuhu meie endi käed aitama ei ulatu. Samas on see pakkunud ja pakub meile palju tuge kirikuna püsimisel ja kasvamisel. Niisamuti on meile suureks julgustuseks ja toeks partnerkirikud ja abiorganisatsioonid. Nende sageli vabatahtlike annetustena kogutud abiga on üles ehitatud kirikuid, remonditud pastoraate, toetatud vaimulike ja töötegijate toimetulekut jpm. Nad on toonud meie kiriku ellu vaheldust ja värskust.

Suhted inspireerivad ja rikastavad, esitavad väljakutseid ja ärgitavad mõtlema, liikuma, muutuma. Nad on meile kinnituseks selle kohta, et oleme elus kirik, osa Kristuse ihust.

 

Rahvusvaheliste oikumeeniliste suhete eest vastutab konsistooriumi rahvusvaheliste suhete assessor Kadri Eliisabet Põder.

Diasporaatöö ja Eesti-sisese oikumeenia eest vastutab piiskop Tiit Salumäe.

 

 Vaata ka: