Eesti Evangeelne Luterlik Kirik

Tutvustus

Mis on kiriku ja koguduse ülesanne?

Kirikusse

Jeesus andis oma õpilastele ülesande: “Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!” Mk 16:15. Issanda käsu täitmiseks rajatud Kiriku lahutamatu osana on EELK eesmärgiks juhtida inimesi pääsemisele ja tõe tundmisele. Selleks aitab kaasa “Jumala sõna kuulutamine ja sakramentide jagamine ning sellest tulenevalt haridus-, diakoonia- ja misjonitöö tegemine ja muul viisil kristliku usu ja armastuse levitamine, edendamine ja süvendamine. Oma ülesannet täites seisab EELK Jumala loodud elu pühaduse eest ning teenib kõlblust, õiglust ja rahu ühiskonnas ning üksikinimeste elus.” (EELK põhikirja § 3).
Koguduse ülesanne on sama eesmärgi saavutamine kohalikus kihelkonnas või nende inimeste keskel, kellele kogudus oma töö on suunanud.

Koguduse vaimuliku eesmärgi teenistuses seisavad jumalateenistused ja usulised talitused, hoolekande-, laste- ja noorsootöö jt töövaldkonnad. Neile valdkondadele lisanduvad majandusasjade korraldamine ja koguduse juhtimine, milles on koguduse vaimulikule abiks juhatus ja nõukogu.

 

Kes juhib koguduse elu?

Koguduse vaimuliku elu juhtimise eest vastutab koguduse õpetaja, kes on koguduse vaimulik juht ja karjane. Temale ja teistele koguduse vaimulikele on abiks koguduse nõukogu, juhatus ja revisjonikomisjon või revident.

 

Mille eest vastutavad koguduse juhtorganid?

Koguduse täiskogu ülesandeks on nõukogu liikmete ja nende asemike valimine. Täiskogu kutsub vähemalt üks kord nelja aasta jooksul kokku koguduse õpetaja. Kirikuvalitsuse loal võib täiskogu täita ise nõukogu ülesandeid ning jätta nõukogu moodustamata.
Koguduse täiskogu poolt valitud nõukogu ja nõukogu poolt valitud juhatuse ühiseks ülesandeks on olla koguduse vaimulikele toeks koguduse usulisel ja kõlbelisel ülesehitamisel ja koguduse tegevuse edendamisel.

Koguduse nõukogu valvab koguduse majandustegevuse ja raamatupidamise üle, võtab vastu majandusaruande ja eelarve, annab nõusoleku abiõpetaja või diakoni ametissemääramiseks, valib praostkonna sinodi saadikud ning koguduse juhatuse valitavad liikmed, valib revisjonikomisjoni või revidendi ja nimetab vajadusel audiitori. Koguduse nõukogu kutsub vähemalt üks kord aastas kokku koguduse õpetaja. Juhul, kui nõukogu ei moodustata ja selle ülesandeid täidab täiskogu, koguneb ka täiskogu vähemalt üks kord aastas. Koguduse nõukogu ülesandeks on ka koguduse õpetaja valimine.

Koguduse juhatus viib ellu nõukogu otsuseid, valitseb koguduse vara ning korraldab majandustegevust ja raamatupidamist, korraldab koguduse töösuhteid ja esindab kogudust kui juriidilist isikut. Juhatus korraldab ka muid asju, mis ei ole koguduse nõukogu või täiskogu pädevuses. Koguduse juhatuse kooskäimise tihedus sõltub konkreetsest vajadusest, koosoleku kutsub kokku koguduse õpetaja või juhatuse esimees.

Koguduse revisjonikomisjoni või revidendi ülesandeks on koguduse majandustegevuse, varade, raamatupidamise ja kassa revideerimine ning tulude ja kulude aruandele ja eelarvele hinnangu andmine. Revisjonikomisjon või revident peab revisjoni teostama vähemalt üks kord aastas.

 

Kuidas on kogudus seotud üldkiriku juhtimisega?

Praostkonna sinodKoguduse nõukogu valib enda hulgast saadikud praostkonna esinduskogusse – praostkonna sinodile. Praostkonna sinod omakorda valib saadikud EELK kõrgeimasse seadusandlikusse organisse – kirikukogusse. Kirikukogu valib peapiiskopi, piiskopid ning konsistooriumi kantsleri ja assessorid ehk kirikuvalitsuse liikmed.

 

Kuidas moodustatakse koguduse juhtorganid?

Koguduse juhtorganite moodustamist kirjeldab põhjalikult EELK kirikuseadustiku 6. osa 2. peatükk.

 

Täiskogu

Kõige esinduslikum koguduse juhtorganitest on täiskogu. Kui kogudusse kuuluvad kõik ristitud liikmed, siis täiskogu liikmele esitatakse järgmised nõudmised:

  • ta peab olema ühes EELK koguduses konfirmeeritud (leeritatud);
  • ta peab olema vähemalt 18-aastane;
  • ta peab olema valimiste päeva seisuga selle koguduse liige;
  • ta peab olema valimiste aastale eelneval või jooksval aastal teinud ühes EELK koguduses nimelise liikmeannetuse või tasunud liikmemaksu. Kui inimene on valimiste aastale eelneval aastal vahetanud kogudust, annab see kogudus, kus ta tegi liikmeannetuse või tasus liikmemaksu, inimese nõudel talle vastava tõendi. Koguduses, kus on kehtestatud liikmemaks, peab see olema tasutud täies ulatuses. Liikmemaksu tasumisest vabastatud inimest ei saa tasumatajätmise pärast täiskogust välja jätta;
  • ta peab olema valimiste aastale eelneval või jooksval aastal käinud vähemalt üks kord ühes EELK koguduses armulaual, kusjuures selle kohta peab koguduse vaimulik tegema kande inimese liikmekaardile;
  • tema õigusi ei tohi olla kirikukari korras piiratud.

 

Nõukogu

Üldjuhul valib koguduse täiskogu enda hulgast koguduse nõukogusse 7 kuni 30 valitavat liiget. Nõukogu liikmekandidaadile esitatakse järgmised nõudmised:

  • ta peab olema selle koguduse täiskogu liige (vt. täiskogu liikmele esitatavad nõuded eelmises lõigus);
  • ta peab olema valimiste päeval (mitmepäevaste valimiste puhul valimiste esimesel päeval) vähemalt 18-aastane;
  • ta ei saa olla EELK tegevvaimulik, kandideerida on võimalik emerituuris või reservis oleval vaimulikul.

AruteluKoguduse õpetaja ja abiõpetaja kuuluvad nõukogusse ameti poolest, koguduse diakon võib nõukogu tööst osa võtta sõnaõigusega. Nõukogu volitused kestavad 4 aastat.

ERAND: koguduse nõukogu ei moodustata, nõukogu ülesandeid täidab täiskogu
Kiriku põhikiri võimaldab kogudusel teatud tingimustel jätta valimistel nõukogu moodustamata. Nõukogu ülesandeid täidab sel juhul koguduse täiskogu. Põhjuseks võib olla nt nõukogu moodustamise keerulisus väikese liikmearvuga koguduses vmt. Loa taolise erandi tegemiseks annab kogudusele kirikuvalitsus, mis igal juhtumil eraldi kaalub selle põhjendatust. Taotluse nõukogu moodustamata jätmiseks esitab kirikuvalitsusele ametisolev koguduse nõukogu. Olulisematest nõukogu ülesannetest, mida täiskogu täidab, võib nimetada:

  • nõukogu ülesannete täitmiseks koguneb täiskogu vähemalt 1 kord aastas;
  • kõik koguduse juhatuse liikmed valitakse täiskogu liikmete hulgast, s.h esimees ja aseesimees jne.

Konsistooriumi otsusega on antud luba jätta nõukogu moodustamata järgmistele kogudustele »

ERAND: koguduse nõukogu eriline valimiskord tagab teatud rühmade esindatuse nõukogus Koguduses, kus mingitel põhjustel on välja kujunenud selgelt eristatavad liikmete rühmad, on kirikuvalitsuse loal võimalik kehtestada selline valimiskord, et iga rühm saab nõukogusse otse valida oma esindajad. Taoline vajadus võib esile kerkida koguduses, mis on tekkinud kahe koguduse liitumisel. Erikord võimaldaks sel juhul kummagi endise koguduse liikmetel valida nõukogusse oma esindajad. Samuti võib selline vajadus tekkida koguduses, mis jaguneb mitme suure rahvusrühma vahel. Loa taolise erandi tegemiseks annab kogudusele kirikuvalitsus, mis igal juhtumil eraldi kaalub selle põhjendatust ning kehtestab konkreetse koguduse jaoks erilise valimiskorra. Taotluse valimiste erikorra kehtestamiseks esitab kirikuvalitsusele koguduse nõukogu.

  • erikorra järgi valitud nõukogu tegutseb sarnaselt tavalise koguduse nõukoguga;
  • koguduse juhatus valitakse üldise korra järgi ning selles eri rühmade esindatust ei tagata;
  • kui rühma esindaja nõukogust lahkub, asendab teda sama rühma poolt valitud asendusliige.

 

Juhatus

Nõukogu omakorda valib juhatusse 2 kuni 8 valitavat liiget, sealhulgas juhatuse esimees ja vajadusel aseesimees. Seejuures tuleb silmas pidada järgnevaid nõudeid:

  • nõukogusse kuuluvate koguduse juhatuse valitavate liikmete arv ei tohi olla suurem kui 1/3 nõukogu valitavate liikmete arvust. Nt kui nõukogusse on valitud 18 liiget, ei saa nendest juhatusse valida rohkem kui 6 liiget.
  • juhatuse esimees ja aseesimees tuleb valida nõukogu liikmete hulgast;
  • teised juhatuse liikmed võib valida kas nõukogu või täiskogu liikmete hulgast;
  • täiskogu liikme valimisel juhatusse on vanusepiiriks 18 eluaastat (võrdle: täiskogusse kuulumisel vanusepiiri ei ole);
  • juhatusse ei saa valida EELK tegevvaimulikku, kandideerida on võimalik emerituuris või reservis oleval vaimulikul.

Koguduse õpetaja ja abiõpetaja kuuluvad juhatusse ameti poolest, koguduse diakon võib juhatuse tööst osa võtta sõnaõigusega. Juhatuse volitused kestavad 4 aastat.

 

Juhatuse moodustamine

EELK põhikiri piiritleb koguduse juhatuse ja nõukogu liikmete arvu vahekorra – nõukogu liikmetest kuni 1/3 tohivad samaaegselt olla koguduse juhatuse liikmed. See aitab koguduse nõukogul teostada tõhusamat kontrolli koguduse juhatuse üle. Samas võimaldab põhikiri paindlikult määrata juhatuse liikmete arvu ning juhatuse nn lihtliikmeid saab valida nii nõukogu kui täiskogu liikmete seast. Juhatuse ja nõukogu liikmete arvu vahekorra piirang ei puuduta kogudusi, kus nõukogu ei valitud ning täiskogu täidab nõukogu ülesandeid.
Lisatud tabel selgitab, millised on nimetatud piirid koguduse juhatuse moodustamisel koguduse nõukogu poolt.

Tabel

valimised_tabel

Tabeli kasutamise juhis

valimised_tabel_2

Põhikirja kohaselt

  • kuulub koguduse nõukogusse 7-30 valitavat liiget (lisanduvad ameti poolest nõukogusse kuuluvad õpetaja ja abiõpetaja) – § 54
  • kuulub koguduse juhatusse 2-8 valitavat liiget (lisanduvad ameti poolest juhatusse kuuluvad õpetaja ja abiõpetaja) – § 57 lg 1 ja lg 4
  • koguduse juhatuse esimees (ja vajadusel aseesimees) valitakse nõukogu liikmete hulgast – § 57 lg 2
  • teised juhatuse liikmed võib valida nõukogu või täiskogu liikmete hulgast, kuid arvestada tuleb sellega, et nõukogu tohib juhatusse valida kuni 1/3 oma valitavatest liikmetest – § 57 lg 2

 

Revisjonikomisjon või revident

Koguduse nõukogu valib enda liikmete hulgast revidendi või revisjonikomisjoni. Revidendiks või revisjonikomisjoni liikmeks ei saa valida koguduse juhatuse liiget. Revidendi või revisjonikomisjoni volitused kestavad 4 aastat.

 

Praostkonna sinodi saadikud

Koguduse nõukogu valib enda liikmete hulgast 2 saadikut praostkonna sinodile. Koguduse õpetaja, abiõpetaja ja diakon on sinodi saadikud ameti poolest. Praostkonna sinodi saadikute volitused kestavad 4 aastat.

 

Millal toimuvad valimised?

Koguduse nõukogu korralised valimised toimuvad üks kord nelja aasta jooksul. Kirikukogu otsuse kohaselt toimuvad kogudustes järgmised valimised ajavahemikul 6. novembrist 2016 kuni 5. märtsini 2017. Koguduse nõukogu valitakse EELK kirikuseadustikus sätestatud korras.

 

Kuidas saab koguduseliige üles seada nõukogu liikme kandidaate?

Lisaks koguduse nõukogule, juhatusele ja õpetajale saavad nõukogu liikme kandidaate üles seada ka koguduseliikmed. Olenevalt sellest, kas juhatus on otsustanud korraldada kandidaatide ülesseadmise enne täiskogu koosolekut või täiskogu koosolekul, on selleks kaks erinevat protseduuri.

Kui kandidaadid seatakse üles enne täiskogu koosolekut, võib mitte vähem kui 5 ja mitte rohkem kui 10 koguduse täiskogu liiget seada nõukogu liikme kandidaadi üles vastava ülesseadmise kirjaga, mis esitatakse koguduse juhatusele hiljemalt kaks nädalat enne valimisi. Samaks tähtajaks esitab kandidaat juhatusele kirja selle kohta, et ta on nõus kandideerima nõukogu liikmeks. Üks koguduseliige saab osaleda kuni kolme kandidaadi ülesseadmisel. Ühe kandidaadi kohta võib olla ainult üks kandidaadi ülesseadmise kiri.

Kui kandidaadid seatakse üles täiskogu koosolekul, võib vähemalt viis täiskogu liiget kas suulise või kirjaliku teadaandega üles seada oma kandidaadi. Kandidaat peab teatama oma nõusolekust kandideerida kas suulise või omakäelise kirjaliku nõusolekukirjaga. Iga täiskogu liige võib osaleda kuni kolme kandidaadi ülesseadmisel.

 

Kas on võimalik hääletada ka kodus?

Kui koguduse juhatus on otsustanud viia hääletamine läbi kahel järjestikusel pühapäeval toimuval täiskogu koosolekul või kaheksa kalendripäeva jooksul, on täiskogu liikmel õigus pöörduda koguduse kantselei kaudu valimiskomisjoni poole palvega võimaldada tal hääletada kodus. Täpsemat informatsiooni koguduse organite valimiste kohta on võimalik saada oma koguduse kantseleist või õpetajalt.