Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
« Tagasi uudiste juurde

Diasporaapiirkonna vaimulikud kohtusid Tallinnas

18. jaanuaril toimus konsistooriumis EELK diasporaapiirkonna vaimulike nõupidamine, millest võttis osa 20 inimest.

Vastavalt päevakorrale andis peapiiskop Urmas Viilma kõigepealt üldise ülevaate diasporaa olukorrast, seejärel arutleti diasporaatöö seaduse eelnõu üle ning viimaks tutvustati detailsemalt diasporaapiirkonna koguduste hetke olukordi ja uusi väljakutseid.

Oma sissejuhatavas ettekandes tõi peapiiskop esile erinevaid väljakutseid, mis Eestile on viimasel ajal osaks saanud: pagulaste vastuvõtmine, mis toob paratamatult kaasa vajaduse religioonialaste teadmiste edendamise järele meie haridussüsteemis; Eestis lahkunud eestlaste vaimulik teenimine; mõtteviisi muutmise vajadus, et vaimulik ei peaks teenima mitte ainult kogudust vaid kogukonda (nii Eestis, kui välismaal).

Jurist Erik Salumäe tutvustas diasporaatöö seaduse eelnõud. „Regulatsiooni eesmärgiks on, et kõik diasporaas olevad kogudused võiksid sellega ühineda ja eeskätt puudutab see Euroopas asuvaid kogudusi“ lausus E. Salumäe. Samas nentis ta, et sellega seonduvalt tekib mitmeid erineva loomuga küsimusi:

  1. Kuivõrd on võimalik teha universaalne regulatsioon ja kui palju on praegu kogudused sellega seotud?
  2. Kuidas nähakse koguduste suhet EELK keskorganitega Tallinnas?
  3. Milline on üldise regulatsiooni ja koguduste praostkondade vaheliste lepingute vahekord? Milliseid küsimusi tuleks käsitleda üldises regulatsioonis? Mis tasandil see leping tuleks Eestis heaks kiita? Kuivõrd saab Eesti kirikuseadusi kohaldada diasporaa kogudustele?

Uutest väljakutsetest rääkides, tõdes piiskop Tiit Salumäe, et „ega me enamustes asukohariikides hästi vastuvõetud pole, sest üldine hoiak on rahvused kokku liita, identiteet kaotada. Meie eesmärk on vastupidine – püüame hoida eestlust ja ristiusku.“

Põhjalikult arutleti mõiste „kuulutuspunkt“ üle, kuna viimasel kirikukogul leidis õp. Matthias Burghardt, et see termin kõlab meie inimeste jaoks kuidagi võõralt. Kõlama jäi siiski arusaam, et kõnealune mõiste ei tekita probleemi ning seda võidakse edasi kasutada. Randar Tasmuth soovitas kahetasandilist jaotust, et tulevikus oleks selgem – kogudus, mis võib taanduda ja kuulutuspunkt, mis võib kasvada koguduseks.

Üldiselt on olukord diasporaapiirkondades erinev: on piirkondi kus eestlaste arv on stabiilne või isegi kasvamas (Soome, Rootsi, Taani) ja piirkondi, kus see aasta-aastalt kahaneb (Peterburg, Inglismaa, Kanada). Vastavalt kasvu- või langustrendile on vaja teha otsuseid, mis aitaksid kogudustel paremini toime tulla. See aga eeldaks ühtset õigusruumi ja juhtimissüsteemi, mis oleks kooskõlas EELK põhikirjaga, hoides samas piiri taha jäävate koguduste õigused kaitstuna, tekitamata neile mingisuguseid piiranguid.

Tiit Salumäe: „Meie püüdlus on, et võimalikult vähe suurendada bürokraatiat, aga parandada eestlaste teenimist.“ Otsustati, et ettepanekud diasporaakogudusi puudutava õigusruumi korrastamiseks saadetakse hiljemalt 22.jaanuariks Erik Salumäele ja tema esitab need 1. veebruariks õiguskomisjonile.

Kokkuvõtvalt leiti, et sellised kohtumised on diasporaatöö jaoks väga olulised. Ehkki järgmiste kokkusaamise aega täpselt kokku ei lepitud, oldi laiali minnes veendunud, et koostööd tuleb kindlasti jätkata.

Info:

Kalle Kõiv
avalike suhete spetsialist
press@eelk.ee

Prindi