Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
« Tagasi uudiste juurde

EELK kirikukogu kogunes „Talu“ laagrikeskuses

26. aprillil kogunesid kirikule kuuluvasse laagrikeskusesse „Talu“ EELK kirikukogu liikmed, et üheskoos kuulata ettekandeid ja võtta vastu kiriku ülesehitamiseks vajalikke otsuseid.

Ühel häälel võeti vastu otsus täiendada EELK kirikuseadustikku seadusega, mis kohustaks diasporaakogudusi järgima EELK õigusakte nii suures ulatuses, kui seda võimaldab koguduse asukohariik ja selles riigis kehtivad seadused. Samas tõdeti, et erisused väljaspool Eestit asuvate koguduste ja kuulutuspunktide vahel on väga suured ja tõenäoliselt suudavad nad täita kõigest ca 20% meil kehtivatest seadustest. Oldi veendunud, et kõige enam saab meie seadusi rakendada Rootsis. Muudetud diasporaatööd puudutav seadus loob võimaluse juba järgmisel kirikukogul Välis-Eesti koguduste seast EELK-sse uusi kogudusi vastu võtta.

Kantsler Ülle Keele poolt etteloetud ja ühise arutluse alla võetud seaduse eelnõu puudutas EELK majandusaruandlust. Seadusemuudatuse eesmärgiks oli parandada eelarve täitmise aruande ja majandusaasta aruandluse protsessi. Hoogne diskussioon tekkis konsolideeritud aruande teemal – on seda EELK-le vaja või mitte. Lõpuks otsustati, et konsolideeritud aruannet on EELK-le siiski vaja, kuid mitte kohe „homme“, vaid selleni püütakse jõuda aegamööda, vastavalt kirikuvalitsuse poolt koostatavale ajakavale.

Peapiiskop kirikukogul kõnelemas

Peapiiskop kirikukogul kõnelemas

Peapiiskop Urmas Viilma kõneles oma ettekandes Narva Aleksandri Suurkirikust ja uutest arengutest nimetatud kirikuhoone väljaostmisel EELK ja/või riigi poolt, samuti andis ta põhjaliku pildi meie kiriku hetkeolukorrast nii assessorite ja piiskoppide ütluste põhjal, kui ka enese kriitilise pilgu läbi nähtuna. Peapiiskopi sõnul ei tohiks kirikutööd analüüsides keskenduda statistilistele andmetele, mis mõjuvad väheütleva virvendusena ja kust on võimalik alati välja lugeda seda, mis mõjuks positiivsena.

Suurimaks probleemiks peab peapiiskop puudulikku sisekommunikatsiooni ja ka stabiilse koostöö puudumist nii vaimulike endi, kui ka vaimulike ja kirikuvalitsuse vahel. „Infot on palju ja seda õiget ei leita üles. Reaalsest õlatundest kipub jääma vajaka. Kas me ei oska või ei taha ühiseid eesmärke seada?“ küsis Viilma. „Selleks, et ärkamine võiks toimuda, tuleb ise ärgata! Ärkamine, see on asjade, mida Kristus on meid läkitanud tegema, uut moodi tegemine! Kristlus ei levi iseenesest, viirusena, vaid rõõmusõnumit tuleb kuulutada! Tuleb kuulutada seal, kus on inimesed! Me peame kirikuna olema kergesti kättesaadavad!“ toonitas peapiiskop. Kokkuvõtvalt pidas Viilma oluliseks, et kurss võetaks statistiliselt kasvult pigem sisulisele kasvule.

Kirikukogu 02Otsustati koos Mustamäe koguduse ja Tallinna linnaga asutada Mustamäe Kiriku Sihtasutus. Sihtasutuse peaeesmärgiks on Mustamäele uue kirikuhoone ehitamine ja selle hooldamine. Mustamäe koguduse õpetaja Tiina Klementi sõnul on ehitatava pühakoja projekt valmis ning ootab praegu kinnitamist Tallinna Linnavalitsuses. Visiooni kohaselt peaks uus kirikuhoone vastama kogukonna vajadustele, pakkudes uusi võimalusi arendada laste- ja noortetööd, luua tugigruppe sotsiaalsete teenuste osutamiseks, pakkuda supiköögi teenust, rentida pinda nii pulmade, kui ka peiede pidamiseks jne. Hetkel on Klementi sõnul Mustamäe koguduses 80 liiget. Uus kirikuhoone peaks aga pakkuma 160 istekohta (ligi 200 seisukohta).

Istungipäeva lõpuosas andsid piiskop Tiit Salumäe, õp Thomas-Andreas Põder ja Priit Rohtmets ülevaate „Reformatsioon 500“  sündmustest, mida on hulgaliselt planeeritud  ajavahemikku 9. oktoober 2016 kuni 31. oktoober 2017. Suurimaks võib neist tõenäoliselt pidada Kiriku Kongressi (26.–27. mai 2017) Tartus, kus planeeritakse ühendada iga-aastane EELK vaimulike konverents, juhatuseesimeeste konverents ja kirikumuusikute konverents.

Kirikukogu lõppes 2015. aasta eelarve täitmise aruande ja 2015 . aasta majandusaasta aruande kinnitamisega.

Järgmine kirikukogu kutsutakse kokku käesoleva aasta novembris.

Prindi