Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
« Tagasi uudiste juurde

Hilda Üpruse maaliparemik Tarvastu kirikus

Õp Elve Bender enda kujundatud näituseplakatiga Tarvastu kiriku ees.
Foto: Liina Raudvassar/EK

Kuni 10. septembrini saab Tarvastu kirikus tutvuda siit pärit maalikunstniku Hilda Üpruse (1904–1986) maalidega, millest mitmed kujutavad kunstniku kunstiajaloolasest õde Helmi Üprust (1911–1978).

Tarvastu Peetri kogudus on kunstilembene ning pühakojas on kunstnike kirikusse sobivat loomingut eksponeeritud. Kirikute öö raames 9. juunil avati õp Elve Benderi kureeritud Hilda Üpruse mälestusnäitus.

„Plaan tutvustada siitmailt pärit õdede Üpruste pärandit ning rolli Eesti kultuuriloos on ammune,“ tunnistab Elve Bender, kui ühel heinakuu päeval näitust vaatama jõuan. Ta räägib, et kirikus on väljas kunstniku umbes 200 tööst paremik, erakogudes hoiul olevad maalid.

Kunstiharidusega vaimulikku on tema enda sõnul alati lummanud Hilda Üpruse maalide pilkupüüdev tonaalsus ja omanäoline koloriit. Samuti liigutab Benderit kunstniku saatus: „Tema suurejooneline lõputöö, mis kujutab stseeni teatrikostüümide ateljees, lükati 1947. aastal ideoloogilistel kaalutlustel tagasi ja tal jäigi Pallase järglasena tegutsev kõrgem kunstikool lõpetamata. Kunstnik kibestus ja edasi maalis „sahtlisse“, tema loomingust sai osa vaid lähiringkond.“ Hilda Üpruse esimene personaalnäitus toimus 1987. aastal, aasta pärast autori surma.

Ka Helmi Üpruse elutee, keda õde Hilda oma loomingus palju kujutab, oli keeruline. Õigusega nimetatakse teda Eesti muinsuskaitse emaks, sest pärast erialast tagakiusamist juhtis ta 1960ndatel Tallinna vanalinna hoonete uurimist ning algatas nende kultuuripärandina kaitse alla võtmise. Tartu ülikooli kunstiajaloolase ja etnograafi diplomiga lõpetanud Helmi Üprust iseloomustatakse kui äärmiselt intelligentset ning erialaselt erudeeritud juhiomadustega professionaali. Jagades samu põhiväärtusi toetasid õed Üprused teineteist elus ja erialases tegevuses.

Allikas: Liina Raudvassar/Eesti Kirik

Prindi