Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
« Tagasi uudiste juurde

Kirikukogu istungil võeti kirikusse vastu uus kogudus ja asutati sihtasutus

Foto: Tiit Kuusemaa

Teisipäeval, 24.04. Tartu Pauluse kirikus toimunud EELK XXX Kirikukogu 2. istungjärgul otsustati kirikusse vastu võtta Harkujärve kogudus ja luua diakoonia- ja ühiskonnatöö sihtasutus.

Uue koguduse asutamise nimel jagasid saalisolijatega heameelt õp Arnd Matthias Burghardt ja praost Jaan Tammsalu, kiriku ehitamise lugu taasiseseisvuse alguses meenutas Jüri Ehasalu. Eesti Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse üksmeelselt vastu võetud Harkujärve kogudus hakkab kuuluma Tallinna praostkonda. Konsistooriumi otsusel täidab õpetaja valimiseni tema kohuseid õp Avo Üprus.

Otsuse diakoonia- ja ühiskonnatöö sihtasutuse asutamise kohta langetas kirikukogu üksmeelselt. Seni on kiriku diakooniatööd koordineerinud EELK Konsistooriumi diakooniatöö talitus. Selle juht õp Avo Üprus selgitas, et eesmärgiks on anda oma panus soodsa elu- ja arenduskeskkonna loomisse ja koguduste jõustamisse, algatades ja toetades tegevusi koguduste mõjupiirkonnas elavate inimeste elukvaliteedi parandamiseks ja inimväärikuse kaitseks. Talitus on kiriklikele asutustele, organisatsioonidele ja kogudustele toeks ja asjatundlikuks abiks tegevuste kavandamisel ja elluviimisel vaesuse, tõrjutuse vähendamiseks. Kiriku diakooniatöö talituse koostööpartnerite hulka kuuluvad mitmed ministeeriumid ja riigiasutused. Konsistooriumi üksus on tegutsenud tulemuslikult, eelarvesse kaasatud lisarahastus ületab kümneid kordi konsistooriumi omafinantseeringu. Üksuse töö on olnud tulemuslik, kuid otseselt abivajajatega seotud ja vastab seega oma sisult sihtasutuse tegevuspõhimõtetele. See tingiski muudatuse vajaduse.

 

Peapiiskop võttis juubeliaasta kokku

Peapiiskop Urmas Viilma loetles möödunud aastale tagasi vaadates seda iseloomustanud märksõnu: juubelitega seotud teema-aastal „Vabaduse teetähised“ tähistati Reformatsiooni 500. aastapäeva, EELK 100. aastapäeva ja ka Eesti Vabariigi 100. aastapäeva. Samuti oli õigusreformi ja haldusreformi aasta, Narva koguduse taastumise aasta, oikumeenia aasta ja „Suud puhtaks“ piiride kompamise aasta. Peapiiskop tõi välja, et on püüdnud mullu „end külla kutsuda“ võimalikult paljudesse kogudustesse. Isiklikumas plaanis mainis ta, et töökoormust suurendab Luterliku Maailmaliidu asepresidendiks olemine. Baaskursuse läbimine kaitseliidus on tervise huvides tulnud edasi lükata.

Kiriku tervisele hinnangut andes tuli peapiiskopil tõdeda, et Eesti kirikul on samad valud ja rõõmud, mis Eesti riigilgi: maakohtades on tühjad koolimajad ja tühjad kirikud; teed on korras ja keskväljakud ilusad, kuid inimesi, kes neid kasutavad, jääb üha vähemaks. Eestis on peale kasvanud läbilõigatud juurtega põlvkond ning juba paarkümmend aastat on kestnud suundumus, et langeb kiriku liikmete, ristimiste, laulatuste ja vabatahtlike arv, samuti jumalateenistusel ning teistel kiriku üritustel osalemine. Viilma märkis, et luterlikul kirikul on siinkohal nii mõndagi õppida vabakirikult, kes on läinud ise inimeste juurde.

Helgema külje pealt tõi peapiiskop välja, et on toimunud rohkem teenistusi ja kerkinud on armulaualiste ning konfirmeeritute arv. Samuti on kasvanud pühapäevakoolides osalejate ja lastetöötegijate hulk ning tõusujoones tegutsevad kristlikud õppeasutused, kus praegu õpib kokku 1482 õpilast. Samuti edeneb muusikatöö ning lisandunud on mitmeid kollektiive.

Peapiiskop meenutas, et E.E.L.K. peapiiskop Andres Taulile anti möödunud kirikuaastal peapiiskop emeerituse aunimetus.  Kirikukoguni ei olnud kurb teade tema lahkumise kohta veel jõudnud.

Kirikuvalitsuse liikmete sõnumid

Piiskop Joel Luhamets võttis aasta jooksul tehtud 50 külastust kogudustesse kokku sõnadega, et on näinud vaimulike seas palju innustust ja ohvrimeelt. Ta rõhutas vajadust õpetajaid toetada ja tõi välja, et paljud neist teevad ka kõrges eas tänuväärt tööd. Probleeme esineb mõnikord palga maksmisega ja sellega, et vaimulikele esitatakse väga suuri nõudmisi. Keerukad olukorrad tuleb lahendada ja edasi töötada ka siis, kui on tehtud vigu, sest kirikul on vaja iga töötegijat.

Piiskop Tiit Salumäe pidas lõppenud kirikuaasta puhul oluliseks seda, et üle aastakümnete võime rääkida üleilmsest Eesti kirikust. Seekord võtsid kiriku kõrgeima seadusandliku organi tööst selle liikmetena esmakordselt osa diasporaapraostkondade praostid: Põhja-Ameerikast on saabunud Mart Salumäe ja Rootsi praostkonnast Tiit Pädam. Diasporaakoguduste tööd koordineeriva piiskopina avaldas Tiit Salumäe lootust, et eesti rahvas ja tema kirik püsib ühtsena.

Oma tööst andsid aru ka assessorid Katrin-Helena Melder, Kadri Põder, Marko Tiitus ja Ove Sander, kes tõid aasta olulisemate märksõnadena välja peapiiskop Urmas Viilma valimise Luterliku Maailmaliidu Kesk- ja Ida-Euroopa asepresidendiks seitsmeks aastaks, partnerorganisatsioonide kaudu kirikule vahendatud abi, liturgilise ühtsuse vajalikkuse, Eestis ainsana vaimulikke ette valmistava usuteaduse instituudi 75. aastapäeva, uue lauluraamatu ja kirikumuusikute töökoormusega seonduva, diakooniahaigla toetamise  ja diakooniateenuste vajalikkuse teema. Möödunud aasta majandusaastast tegi konsistooriumi, Usuteaduse Instituudi, Perekeskuse ja 12 praostkonna 2017. aasta eelarve täitmise aruannete põhjal kokkuvõtte kantsler Andrus Mõttus.  Revisjonikomisjoni liige Õie Alt esitas komisjoni arvamuse, leides, et aruandjad on hästi majandanud ja jäänud eelarve piiresse. Kulud ja tulud olid vastavuses: kulutati sama võrra vähem, kui laekus tulusid. Tegevustoetused maksti 100% välja, reservfondi ei kasutatud ja kokku hoiti konsistooriumi kantseleis.

Eelarve kinnitati ühehäälselt, samuti konsolideeritud majandusaruanne.

Emotsionaalne väitlus abielu mõiste teemal

Kirikukogu päevakavasse hääletati eelnõu riigi põhiseaduse täiendamiseks lausega „Abielu on ühe mehe ja ühe naise vaheline liit.“ Iseenesest ei ole sellises seisukohavõtus abielu suhtes midagi uut, sest selline on olnud EELK arusaam traditsioonilise kiriku õpetusena kogu aeg. Sama seisukohta on väljendanud ka Eesti Kirikute Nõukogu kõik liikmeskirikud oma läkituses traditsioonilise perekonna kaitseks 25. aprillil 2014.

Algatus hääletuseks kirikukogus tuli sinoditest, kus koguduseliikmed täheldasid seoses  suud-puhtaks-aastaga vajadust selles küsimuses kiriku sees ühtne seisukoht kujundada. Hääletuse eel kuulati ära erinevad seisukohavõtud, kus põhiseaduse täiendamise poolt argumenteerisid kõnepuldis õp Avo Kiir, abipraost Markus Haamer ja poliitik Tarmo Loodus, ning vastuargumente esitasid praostid Mart Salumäe ja Tauno Toompuu. Hääletustulemused võtsid teema kokku järgmiselt: 39 saadikut oli eelnõu poolt, 5 vastu ja erapooletuid oli 4.

Kirikukogul oli külalisena kohal ka Tartu linnapea Urmas Klaas, kes tõstis esile head koostööd koguduste ja linnavalitsuse vahel. Samuti tulid kokkutulnuid tervitama Põhja-Saksamaa ja Balti riikide luterlike kirikute vaimulike kokkusaamisel osalejad. Meie kirikule ja maale palus õnnistust Põhjakiriku pastor Christa D. Hunzinger, kes õnnitles kõiki saalisolijaid Eesti Vabariigi juubeli puhul ja väljendas heameelt, et aastapäeva jumalateenistus oli oikumeeniline.

Prindi