Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
« Tagasi uudiste juurde

Konverentsil arutati ristivanema rolli üle

Foto: Urmas Roos

Möödunud kolmapäeval, 3. oktoobril toimus Harkujärve kirikus ristivanemlusele pühendatud konverents.

Ristivanemluse töörühma patroon ja konverentsi moderaator Egle Viilma rõhutas konverentsi avades, et ristivanemaks olemine on suur vastutus, aga ka väärtus nii vanemale, perekonnale kui ka kogudusele.

Peapiiskop Urmas Viilma pühendas oma ettekande ristivanema ajas muutunud ja erinevalt mõistetud rollile. Ristivanem võib mõnel juhul olla usu kaasõpetaja, kasuvanem või ka sponsor. Mõnes kirikus on loobutud nii ristivanemast kui ka laste ristimisest.

Peapiiskop pidas  ristivanema olemasolu tähtsaks isegi leeri tulnute puhul – olukorras, kus leerikursusele tulevad enamasti noored täiskasvanud, kelle kodus pole olnud kristlikku kasvatust, on ristivanemat, vaimulikku juhatajat või mentorit tema sõnul väga vaja.

Viilma tõi välja, et ehkki Piiblis pole ristivanematest kordagi kirjutatud, tõuseb näiteid otsides siiski  esile Joosepi kuju, kes võttis Jeesuse oma eeskoste alla. Joosep oli sarnaselt ristivanemale ka see, kes andis talle nime. Samuti läks Maarja templisse koos Joosepiga Jeesuse ümberlõikamisele.

Peapiiskop tõstatas küsimuse, kas kalendris võiks olla ka ristivanemate päev. Selleks sobiks lääne kirikukalendris Joosepile pühendatud päev 19. märts ja ida traditsiooni järgi pühapäev pärast kolmekuningapäeva.

Justiitsminister Urmas Reinsalu pidas oluliseks ristivanema staatuse määramist perekonnaseaduses. ”Need on südamesidemed, mida peaks kaitsma ka õigus,” leidis Reinsalu, rõhutades lihalike sugulussidemete kõrval ka vaimsete sugulussidemete tähtsust. Ta leidis, et ristivanem võiks seaduse kaitse all saada võimaluse lapse hooldamiseks, kui vanemad mingil põhjusel seda ise teha ei saa.

Ristivanema rolli määratlemine seaduses määrab ära selle, millise sisu anname perekonna mõistele. Reinsalu leidis, et praegu on pigem kaitstud mudel, kus geipaar saab surrogaatema abil endale lapse hooldusõigused. Reinsalu jaoks on küsitav, kas mudel, mille abil võetakse lapselt ära õigus isale ja emale, on ikka selline, millega ehitada üles peresidemed. Minister tutvustas ka Vabariigi Valitsuse initsiatiivi vanemluse ja pereväärtusi edasikandvate algatuste toetamiseks, milleks on väskelt loodud Pere sihtkapital.

Urmas Reinsalu juhtis tähelepanu statistilistele numbritele Eesti rahvastiku kohta, mis panevad küsima: kas me üldse tahame alles jääda rahvana? Rahvastiku iibe praeguste tendentside jätkudes on see vägagi keeruline: aastaks 2100 on positiivse stsenaariumi järgi Eestis vaid 800 000 inimest, negatiivse puhul 600 000 inimst võiveelgi vähem.

Piiskop Eelija ettekanne „Johannes Kuldsuu katehheesid ristimiseks“ käsitles vaimsete sugulussidemete tähendust ja muutumist läbi aja. Vaimulike sugulaste puhul on õigeusu traditsioonis oluline ka lapse sugu: lapsel on vaimulik isa, kui ta on poiss ja vaimulik ema, kui ta on tüdruk.

Ristivanema kui sponsori idee sai tema sõnul alguse 11.-12. sajandil Veneetsiast. Siis asuti otsima lapsele mitut ristivanemat, et saada lapsele kingitusi. Vaimulik leidis, et idee ristivanemast kui sponsorist varjutab ära selle institutsiooni vaimuliku tähenduse.

Konverentsi praktilisemas osas keskendusid Andra Olm ja Indrek Niklus ristivanemate hooldusõiguse teemale. Kätlin Liimets tutvustas koolitust „Ristivanemluse ehituskivid“. Rühmatööd tehtu teemadel „Ristivanemad ja pereseadus“ „Ristivanemate päeva tähistamine“ ja „Ristilaste toetamine“.

Konverents lõppes ristivanemate läkituse arutamisega.

Prindi