Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
« Tagasi uudiste juurde

Marta Stratskase näitus MA LASEN ARMASTUSE SISSE Tallinna Jaani kiriku galeriis

8. veebruaril avatakse Tallinna Jaani kiriku galeriis Marta Stratskase näitus I LET LOVE IN / MA LASEN ARMASTUSE SISSE. Kuuks ajaks avatuks jääva näituse kuraator on Erkki Juhandi.

Maalida armastust nõuab avatust ja julgust. Maalida armastust, mis lubab enda sisse, eeldab elukogemust. Kogeda usu, armastuse ja lootuse seisundit. Püha Augustinus kirjutab: „Ma ei räägi sellepärast, et ma oskan, vaid sellepärast, et ei saa vaikida.“ Marta Stratskase looming väljendab sama ideed ja tunnetuslikku vajadust talle omaseid seisundeid jagada. Sisemine kutse, oskus ja vajadus ideid teostada  on kunstniku loomingu esmased algallikad.

Kunstnik Marta Stratskas ütleb:  „Ma lasen armastuse sisse ongi minu jaoks teatav äratundmine. Ma ei saa öelda, mis või kes mind otseselt inspireerib. Pigem on see mingi sisemine meeleseisund, kõige kogetu summa. Midagi, mis on ilmselt aja jooksul minu sisse, meelde salvestunud, ja millele ma üritan anda oma maalides teatava vormi. See miski on suurem kui mina ning üksiti ka midagi, milleni üritan jõuda.“

Näitusel välja pandud maalidel on teatud sakraalne ülevus ja inimlik püüe mõista oma olemust sellises tervikus, mille kandvaks teljeks osutuvad kaks sümbolit seestpoolt vaadatuna: keskaegne basiilika kui maailmakäsituse ideaalvorm ja viljapõllud, mis sümboliseerivad kasvavat küpsevat leiba.  Nii vaimu, kui ka ihu toiduse, nii saadetud lunastuse, kui ka süü sümbolid. Kõlama jääb palve: „Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev!“ ( Mt 5:11)

Kunstnik Marta Stratskas kinnitab omakorda: „Minu maalide sõnumiks on põllud ja kirik just seestpoolt vaadatuna. Vaatel kirikule väljastpoolt oleks hoopis teine tähendus. See eest kasvavad viljaväljad kiriku sees ja kirikust läbi.“

Maalidelt võib leida ka gootilikku lähenemist, kuid seda vaid marginaalselt. Suuremõõtmeliste maalide põhirõhk on nii sakraalsel ülevusel, kui ka kunstniku lapsepõlvele viitaval kodu mõiste kujutamisel voogavate viljapõldude kaudu. Seega nii vaimselt hingelise toitva leiva, kui ka igapäevase leiva kui elu sümbolite ajatul tähenduslikul kujutamisel. Kunstnik liidab inimkätega loodud kirikuhoone sisemuse absoluutse korrapära ning vaba ja õrna koduihaluse ja mõiste ühtseks kunstiliseks tervikuks ning väljendab sellega oma olemust: „Mulle on kodu see koht, kust olen pärit. Kodu on paik, kus on äratundmine. Kodu on minu jaoks teatav meeleseisund. See võib olla ka mitmes kohas korraga. “ Seega on armastus kodu ja lapsepõlve vastu kui ihalus ja kestev püüe ennast taasleida ja õigustatud kinnitus, et olemasolu jääb kestma. See on inimlikult aus ja hea.

Tallinna Jaani kiriku galerii näituse tuumaks on igipõline misjonlik agape kuulutus: astu sisse, saa osa, ära pelga, lase ennast armastuse seisundist kanda; võib-olla isegi võidad hirmud ja lased ennast sügavalt ja mitmetahulisest sõnumist puudutada.

Olulise aktsendina on näitusel ka maal, mis kujutab colosseum’i oma julma verejanulise vaatemängu ja meelelahutusliku madalusega. Selline vastandus annab vaatajale võtme, avamaks kunstnik Marta Stratskase näituse „Tule mu armastuse sisse“ mitmetahulist maailma. Ehk kuulub mängu ilu juurde ka Nick Cave’i laul albumilt „Let love in“.  Kuid samas on armastus ühtepidi seotud ja teisest küljest täiesti vaba.

Prindi