Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
« Tagasi uudiste juurde

Peapiiskop Urmas Viilma iseseisvuspäeva jutluses: “Jumal ei kingi säravaid mõtteid ainult koalitsiooni poliitikutele”

Kahekümne viiendat korda toimunud pidulikul iseseivuspäeva oikumeenilisel jumalateenistusel Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus teenisid Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute juhid ja esindajad. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma puudutas oma jutluses mitmeid ühiskonnas olulisi teemasid.

Otsedemokraatiast kõneledes toonitas peapiiskop Viilma vaba- ja kogukondade ning rahva vahetu kaasamise suuremat vajadust.“Nõustume küllap kõik mõttekäiguga, et tarkus ja arukus ei iseloomusta ainult kindlaid poliitilisi erakondi või liidreid. Ka ei kingi Jumal säravaid mõtted ainult koalitsiooni poliitikutele. Paraku ka mitte ainult opositsionääridele. Usun, et meie rahva hulgas, erinevates kogu- ja vabakondades leidub selliseid tarku naisi ja mehi üsna palju, kellel on üht-teist arukat öelda ja jagada. Rahva kaasamine riigijuhtimisse peaks olema hõlmavam ning inimeste arvamuse kuulda võtmine pigem reegliks kui erandiks.” lausus Viilma oma jutluses.

Iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi hetkeseisundit hinnates ütles Viilma: “Eesti Vabariigi 98-aastases väärikas vormis peidab ennast 24-aastane tegus, innovaatikahuviline, avatud ja positiivse mõtlemisega, protestantliku tööeetikaga noor uljaspea. Minu mureks on, et seda raamatutarkust, noorusest tingitud uljust ja ehk ka jõusaalis trimmitud muskleid on äkki liiga palju, et kõige selle kõrvalt märgata Vana Testamendi Koguja viidatud “vaest tarka meest”, kes oleks heaks nõuandjaks. See nõu võiks lahendada ka «palavaid» küsimusi ühiskonnas, mis seotud enamasti üksteise tunnustamisega, üksteise kõrval elamisega ja sama õhu hingamisega.” 

Peapiiskop Urmas Viilma juhtis tähelepanu ka rändekriisiga silmitsi seisvas ühiskonnas palju kõneainet pakkuvale sallivuse küsimusele, õhutades kristlastena astuma sallivusest sammu kaugemale. Ainult sallivusega piirdumine ei ole Viilma sõnul õnnestunud edukalt Eesti ühiskonda integreerida venekeelset elanikkonda. Peapiiskop lausus: “Nii nagu me ei saa lahendada oma siseküsimusi vaid üksteise väljakannatamise hinnaga, ei saa me ka siia ühel päeval jõudvaid teisekultuurilisi ja teiseusulisi tervitada kõigest külma viisakusega. Kas meie veerandsajandi pikkune integratsioonipoliitika üsna kesine tulemus pole mitte just meie piireseadva sallivuse vili? Me oleme kasvatanud ennast vastastikku üksteisega harjuma, see tähendab eestikeelsed venekeelsetega ja küllap ka vastupidi, kuid me ei ole olnud valmis enamaks kui üksteise sallimine. Meie kristlastena ei pea kõnelema sallivuse kategoorias. Meie peame elama ja tegutsema, samuti kõnelema armastuse kategoorias.”

Pidulik oikumeeniline jumalateenistus, kus osalevad riigijuhid, diplomaatiline korpus ja erinevate kirikute esindajad on kuulunud iseseisvuspäeva protokolliliste ürituste ritta alates 1992. aastast. Jumalateenistusest on teleülekanne tehtud 1993. aastast, kui tähistati Eesti Vabariigi 75. aastapäeva.

Peapiiskopi kantselei
peapiiskop@eelk.ee
6277350

Vaata ka:

Prindi