Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
« Tagasi uudiste juurde

Peapiiskop Urmas Viilma vastus ajalehes Postimehes ilmunud artiklile Niguliste kiriku teemal

Tänases Postimehes kirjutab Sirje Helme, kuidas Niguliste omandivaidluses taandub kõik EELK poolt vaadates rahale. Ma jagan mitmeid seisukohti proua Helme kirjatöös, mis puudutavad kunsti- ja arhitektuuripärandi ees hoolitsemist ja selle kaitsmist. Tuletan meelde, et EELK tegeleb sellega igapäevaselt omale kuuluvates ajaloolistes kirikuhoonetes. See summa (400 000 eurot), mida Sirje Helme väidab aastas kuluvat Niguliste haldamiseks on samas suurusjärgus, mida riik eraldab Pühakodade programmile kõigi luterlike kirikute korrashoiuks ja pärandi kaitseks aastas.

Ajaloo huvides on oluline märkida, et Niguliste koguduse inimesed ise päästsid kirikust kõik täna muuseumisse jõudnud kunstiväärtused. Need hiljem lihtsalt võeti koguduselt ära. Samuti on protokollitud koguduse otsus kiriku katuse ehitamise alustamiseks. Seda kogudusel teha ei lastud, sest kogudust pärast sõda ei registreeritud ja kogudus, kes endiselt kasutas põlenud, kuid võlvid säilitanud hoonet, pidi kolima Tallinna toomkirikusse. Hoone jäi hooleta seisma, sest kogudust takistati katust paigaldamast. Umbes kümme aastat hiljem olid võlvid ilmastiku tõttu sisse langenud.

Küsimus ei taandu rahale, vaid küsimusele, kas Eesti Vabariik on õigusriik ja täidab omaenda seadusi. Üle kahekümne aasta on käinud EELK ja kultuuriministeeriumi vahel vaidlus. Kultuuriminister Laine Jänese ajal läks ministeerium isegi Tallinna linna vastu kohtusse, et vaidlustada EELK subjektsus Nigulistele. Vaidlus jõudis Riigikohtusse, kus EELK subjektsus sai kinnituse. Seejärel ametisse asunud minister Rein Lang lubas, et Niguliste antakse EELKle tagasi ja hoonestusõiguse lepingu alusel jätkab hoones tegevust muuseum. EELK oli sellega nõus, kuid seda lepingut ei ole täna, viis aastat hiljem EELK-s keegi senini näinud. Minister Urve Tiiduse ajal küsiti, kas kirik poleks ikkagi nõus kompensatsiooniga. Anti märku, et võiksime selle summa ise välja pakkuda. Kulus veel kaks aastat, kuid vastust EELK oma pakutud summale ei saanud. Pärast järelepärimist eelmisel sügisel saatis minister Indrek Saar kirikule lõpuks vastuse, kus pakkus omalt poolt välja summa, seaduses esitatud valemi alusel, mida kasutatakse elamute kompenseerimiseks.

EELK tahab lahendust! Üht või teist. Kõige lähemal oldi sellele minister Langi ajal ja seda kinnitab siia lisatud viie aasta tagune artikkel Postimehes. Tegelikult ei ole EELK tänaseni kuulnud ministrite suust enamat kui lubadusi. Head omandireformiseaduse 25. aastapäeva!

Prindi