Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
« Tagasi uudiste juurde

Peapiiskop Viilma: Kristliku ühiskonnakorralduse teadlik ümberdefineerimine uute ja läbiproovimata ideede alusel on kogu rahva peal läbi viidav laborikatse

Kõneldes Tartu ülikooli aulas eile-täna toimuval religioonisotsioloogilisel konverentsil “Maarjamaa – ajaloo teadmusega eilsest homsesse” leidis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma, et kristliku ühiskonnakorralduse teadlik ümberdefineerimine uute ja läbiproovimata ideede alusel on kogu rahva peal läbi viidav laborikatse.

Tartu Ülikooli ja Eesti Kirikute Nõukogu koostöös korraldataval konverentsil arutletakse eestimaalaste usklikkuse ja maailmavaate üle ning tõdetakse, et üldlevinud arusaam eestlasest kui usukaugest ja ateistlikust rahvast on müüt, mida on hakatud ka Eestis uskuma. Kõik sotsioloogilised küsitlused kinnitavad nimelt, et eestimaalane on valdavalt religioosne, ehkki mitte tingimata konkreetse kiriku või kogudusega seotud.

Värskeim Saar-Polli küsitlus “Elust, usust ja usuelust 2010-2015” kinnitab, et ateistide arv on eestimaalaste seas viie aastaga kahanenud 13 protsendilt 9 protsendini. Samal ajal on kogudustesse kuuluvate inimeste arv kasvutrendis, olles jõudnud eestlaste hulgas 20 protsendini ja mitte eestlaste hulgas 25 protsendini.

Konverentsil ettekandega esinenud peapiiskop Urmas Viilma tõdes, et eestimaalaste suunamata loomulik religioossus leiab väljundi juhuslikus religioossuses ja adresseerub uue ajastu sünkretistlikus spirituaalsuses. “Kui sajanditepikkuse arengu läbinud kristlik ühiskonnakorraldus ja kultuuriruum defineeritakse teadlikult ja kunstlikult seadusandluse toel ümber sekulaar-liberaalsete, üsna hiliste ja aja poolt läbi proovimata ideede alusel, pole tegemist millegi muu kui pilootprojekti või tervet ühiskonda puudutava laborikatsega,” tõdes Viilma.

Eesti erinevate kirikute rolli ühiskonnas näeb peapiiskop Viilma erinevate osapoolte vahelise dialoogi hoidjana. “Arvan, et Eesti ühiskond vaevleb mitmetes küsimustes probleemiga, et ei suudeta algatada konstruktiivset dialoogi. Vahel tundub, et vaja oleks tõlki. Ma usun, et kristlike kirikute jaoks Eestis võiks just see olla üheks positiivseks väljakutseks – astuda erinevaid osapooli empaatiliselt mõista püüdes tõlgi rolli ja aidata sündida dialoogil,” sõnas peapiiskop.

1989. aastal asutatud Eesti Kirikute Nõukogusse (EKN) kuuluvad luterlik kirik, kaks õigusu kirikut, katoliku kirik, baptistid, metodistid, nelipühilased, adventistid, armeenia kirik ja karismaatiline episkopaalkirik.

Prindi