Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
« Tagasi uudiste juurde

Peeter Singi mälestusnäitus „Värvid igaviku teel“

Peeter Sink  (1902-1957) oli eesti vaimulik, maalikunstnik ja luuletaja.

Kunstnikuna lähtus ta nii Riigi Kunsttööstuskoolis omandatud juugendlikust stilisatsioonist kui ka 1920ndail levinud ja ositi ka 1930ndail eriti Leedu kunstis juurdunud dekoratiivsest art deco’st. Tema arvukad maastikuvaated, nii vähesed suuremad õlikompositsioonid, kui enam viljeldud guašš- ja pastellmaalid on enamasti loodud vahetust looduselamusest lähtuvalt, ent ka nendes näiliselt pretensioonitutes töödes avaldub kunstniku tõsine vaimne seisukoht, tavatähendusest avaram maailmatunnetus ja kunstnikule nii sõnas kui visuaalses väljenduses omane poeesia. Täna hindavad asjatundjad Peeter Sinki loomingut Eesti kunstipärandis kontekstis oluliseks ja seda isikupäraselt rikastavaks. 2006 ilmus Jaan Klõšeiko kujundutud maaliloomingu ülevaade „Peeter Sink. Maalid. Paintings“.

Peeter Sink sündisViljandimaal, Pilistvere kihelkonnas. Ta lõpetas 1919.a. Tallinna Kunst-Tööstuskooli maalikunsti erialal Nikolai Triigi, Ants Laikmaa jt. juhendamisel. Osales vabatahtlikuna Vabadussõjas. Kogenud aastal 1920  usulist ärkamist, loobus Peeter Sink kunstniku karjäärist ning pühendus vaimulikule tööle. Maalimist harrastas ta muu tegevuse kõrval, esinedes oma töödega mitmetel vabariiklikel kunstinäitustel. Tihe sõprus ja koostöö sidus teda läbi aastate oma õpingukaaslase Eduard Viiraltiga, samuti Roman Nymaniga ja Günther Reindorffiga.

Aastast 1923 toimis Peeter Sink rahvusvahelise kristliku noorteliikumise CE (Christian Endeavor) reisisekretärina ning 1926-1932 CE juhina, seejärel Eesti Pühapäevakoolide Allianssliidu reisisekretärina, astus 1938 Euroopa Kristliku Misjoni teenistusse. Peeter Sink andis välja rohkesti vaimulikku noorsookirjandust, sageli tema enda poolt illustreerituna. Kõnemehena oli ta oma aja mõjukamaid äratusjutlustajaid, kelle tegevuse tulemusena puhkesid mitmel pool Eestis rahvarohked vaimsed ärkamised. Tallinnas juhtis Peeter Sink koos Eugen Tanneriga Evangeeliumi Vennaste Ühingu kogudust “Saalem”, mille nõukogude võimud 1949. aastal sulgesid.  1955-1957 oli Peeter Sink luterliku Elva koguduse hingekarjane.

Peeter Sink on loonudkokku üle 500 luuletuse ning umbes sama palju laulutekste, millest paljud on viisistanud tema abikaasa, helilooja Marje Sink.  Oma eluajal avaldas Peeter Sink kolm luulekogu: „Sügavuste helid“ (1924), „Kõrveteel“ (1928) ning „Varjude maal“ (1936). Valitseva ateistliku ideoloogia tingimustes oli vaimuliku suunitlusega loomingu kirjastamine võimatu.

1962. aastal, viis aastat pärast Peeter Sinki enneaegset surma, ilmus Torontos tema luulevalimik „Rännutee laulud”. Peeter Sinki 100. sünnipäeva puhul ilmus kirjastus „Logos“ väljaandel tema esimene ülevaatlik luulekogu „Taeva vari“.

Lisateave:

Erkki Juhandi
erkki.juhandi@eelk.ee
551 7777

Avatud T-R 10-16

Prindi