Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
« Tagasi uudiste juurde

Raamatu “Jeesus usu ja teaduse vahel” esitlus Tallinna Jaani kirikus

Õpetaja Arne Hiobil on valminud raamat „Jeesus usu ja teaduse vahel. Unikaalne juut uurijate peeglis“, mis lõpetab 2015. aastal raamatuga „Piibel usu ja teaduse vahel“ alustatud tervikvaate. Raamatu esitlus toimub 7. aprillil kell 18 Tallinna Jaani kirikus.

Õp Hiob kutsub:

Head sõbrad!

Olete oodatud minu raamatu „JEESUS USU JA TEADUSE VAHEL. Unikaalne juut uurijate peeglis” esitlusele reedel, 7. aprillil 2017 kell 18 Tallinna Jaani kirikus. Raamat on mu teose „Piibel usu ja teaduse vahel” järglane, vaadeldes usu ning teaduse vahelises topeltsuhtes kristluse rajajat.

Muusikat teeb vanamuusikaansambel TULI TAEVAST.
Esitlusel on võimalus osta raamatut soodushinnaga ja hankida autori autogrammi.

Lugupidamisega

Arne Hiob

Ilmuvat raamatut on autor iseloomustanud järgmiselt:

„Jeesus usu ja teaduse vahel – ma mõtlen seda päris otseselt. Jeesust saab käsitleda ainult usu põhjal: lugeda Piiblit, käia kirikus. Usk avab selle tõeluse, mida maisel viisil ei ole võimalik näha, aga mis on olemas ja mida on võimalik usu kaudu kaeda. Aga me elame ka maises maailmas ja teadus on meie maailmas niisuguseks standardiks, mille põhjal kõike käsitletakse, püütakse teaduslikult uurida nii palju kui võimalik. Usuasju ei ole võimalik lõpuni uurida, sest nad väljuvad teaduse haardeulatusest. Aga siiski samal ajal tuleb teadust kasutada: niihästi sellepärast, et teispoolsusse välja minev usk kindlaks jääks kriitika suhtes, kui ka et see teadus, mis uurib siinpoolsust niipalju, kui on võimalik, jääks püsima ja et need kokku annaksid sellise pildi, nagu me tänapäeval võiksime oodata – selleks on see raamat kirjutatud.
Võin ette öelda, et nii nagu pühakiri ennast esitleb, nii nagu kirikuisad esimestel sajanditel pühakirja tekkimist kinnitavad, siis mitte midagi ei ole teadus ümber lükanud. On olemas kahtlusi, mida teadlased on esitanud, aga need jäävad hüpoteesideks, mida usutakse või ei usuta. Väga palju siiamaani sõltub sellest, kas me usume või ei usu. Igatahes minu raamatud, kaasa arvatud see, tahavad julgustada inimesi uskuma. Usk ei ole mõistusega vastuolus, vaid alati esitatud läbimõelduna või läbimõtlemiseks. Kui usk julgeb mõistusest kaugemale hüpata, siis roomab mõistus sellele vaikselt järele ja niimoodi leiab inimene endale tihtipeale tugeva veendumuse ning selle kaudu tulevad rahu ja rõõm, mida inimene vajab lõpuks kõige rohkem. Raamat on selle teenistuses.”

Prindi