Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
« Tagasi uudiste juurde

Roman Toi oli kirikuga seotud kogu oma elu

Pühapäeval, 30. septembril mälestati Tallinna Kaarli kirikus kontserdiga Roman Toid. Kaunist kontserti oli kokku toonud üle 1500 inimese ja kujunes meeldejäävaks muusikasündmuseks. Südamliku järelhüüde tegi mäletsuskontserdil peapiiskop Urmas Viilma.

Muusika- ja kirikutegelasena on Roman Toi pälvinud EELK Teeneteristi II järgu ja elutööpreemia, samuti on Tallinna Piiskoplik Toomkogudus tunnustanud teda Maarja medaliga. Mälestuspäeva meenutusi jagab sündmuse üks korraldajaid, EELK Tallinna Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru.

Milline oli Roman Toi mälestamise päev tervikuna?

Kontserdile eelnes Roman ja tema abikaasa Vaiki Toi urnide muldasängitamine Metsakalmistul. Koht ise oli pikalt otsitud ja kokku lepitud. Puhkepaik, kuhu kaks urni kenasti ära mahtus, sai valitud Boris Kõrveri ja Heino Elleri ette, üle tee on Tobiase kalm. Algselt oli tseremoonia mõeldud perekondliku sündmusena, kuid selliselt ei õnnestunud seda korraldada, sest metsakalmistule tuli maestrot ja tema abikaasat saatma kogu Estonia poistekoor ja rahvusmeeskoor. Ainuüksi lauljaid oli kohal üle seitsmekümne, koos perekonna ja lähedasemate sõpradega üle 100 inimese.

Milline oli Roman Toi seos kirikuga?

Taevataat on juhatanud ja õnnistanud teda kogu elu. Mõeldes kasvõi selle peale, et juba väikese poisina harjutas ta oma kodus Suure-Jaanis enda rõõmuks orelit. Enne ülikooli minemist sai ta seda mängida ka oma kodukirikus Viljandis. Jumalateenistuse ajal oli Romani jaoks oluline, et orel ja õpetaja oleksid omavahel dialoogis. Samamoodi ka koor ja õpetaja. Ülikooli Roman siiski organistiks õppima ei läinud, sest isa soov oli, et poiss õpiks asja, mis ka leiva lauale toob. Nii läks Roman õigusteadust õppima.

Roman Toi kodukirikud on Viljandi Jaani kirik ja Tallinna Kaarli kirik, kus ta Viljandi tüdruku Vaiki Felicitasega laulatati. Tookord olid kirikus üksnes noorpaar ja õpetaja, nii et väga erinev pilt sellest, mis avanes Roman Toi 100. sünnipäeval, mil seda Kaarli kirikus tähistati koguduse kooridega või nüüd mälestuskontserdil, kui kirik oli puupüsti rahvast täis.

Põgenikelaagritest läbi tulnuna alustas ta oma elu raamatupidajana ettevõttes, kes tegi tolmulappe. Tema tõeline and ja muusikatahe viis teda siiski muusika juurde. Koore juhatas ta juba põgenikelaagris. Pühapäevasele mälestuskontserdilegi oli saabunud üks mees Austraaliast, korporatsioonist Fraternitas Liviensis, keda Roman Toi oligi põgenikelaagris õpetanud.

Iga suure mehe taga on täiesti haruldased, imelised abikaasad ja üks kujukamaid näiteid sellest on Roman koos oma abikaasa Vaikiga. Nad olid haruldane paar ja said ”romantiseerida”, nagu Toi ise seda nimetas, üle 60 aasta, enne kui siis Vaiki lahkus. Mäletan, kus Roman, kelle loomulik trepist käimine oli juba üsna niru, Toronto Peetri kiriku orelisse läks – kuidas siis Vaiki võttis mapi ja oreli juures alati kontrollis, kas üks salm või kaks salmi veel ja aitas tal noodijärge pidada… See oli liigutav vaatepilt.

Kuidas kirjeldate Roman Toi panust koorijuhi ja heliloojana?

Väga uhke hetk oli tema jaoks vast see, kui Eesti meeskooril õnnestus 1980ndatel Iisraelis laulda eesti keeles. Roman Toi juhatatav koor oli valitud seal Kanadat esindama ja nii nad laulsid seal sini-must-valge ja Kanada lipu all.

Roman Toi on kirjutanud erinevat muusikat, kuid üle aja kestab ikka tema vaimulik muusika. Torontos suurepärastest muusikategelastest eristab Toid tema tema loomingu maht ja intensiivsus. Ta lihtsalt suutis väga palju. Eesti muusika viimine Kanadasse polnud sugugi lihtne. Teda tihti ei sallitud ja teda kiusati ka taga, et ta julges rääkida, et on olemas ka Kodu-Eesti muusikud Rene Eespere, Gustav Ernesaks ja teised, kes on oma valuga muusikat loonud.

Millised on Teie ja teiste vaimulike isiklikud kokkupuuted Roman Toiga?

Väga paljudel kirikuõpetajatel on temaga isiklikke kokkupuuteid – nii neil, kes juba emerituuris kuika noorematel. Kui kiriku lauluraamatu tegemine 1989. aastal käima tõmmati, siis olid väliseestlastest Roman Toi ja Andres Taul väga tugevad mootorid. Siitpoolt juhtisid seda Ivar-Jaak Salumäe, Tiit Salumäe, Andres Põder ja teised. Tehti kahe konsistooriumi ühiseid koosolekuid Eestis ja Rootsis. Üle kümne mehe on käinud Toronto kirikus abiõpetajaks: Rein Shihalejev, Joel Luhamets, Ants Tooming, Jaan Tammsalu, Marek Roots, Mart Salumäe… Roman Toist võiks neist igaüks mõnd unustamatut seika meenutada. Ta elas just nagu Visnapuu sõnadega: ”me kestame üle aja” – näinud tsaari- ja kõiki järgnevaid aegu. Lõpuks sai ka piisavalt laulda vabas Eestis. See on olnud imeline.

Prindi