Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
« Tagasi uudiste juurde

Saaremaal kogunes XXIX EELK kirikukogu

Kuressaares kogunes 25. aprillil oma viimaseks istungjärguks Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku XXIX kirikukogu. Esmakordselt kiriku 100-aastase ajaloo vältel kogunes kirikukogu väljaspool Mandri-Eestit.

Lisaks peapiiskop Urmas Viilmale, tervitas kokkutulnuid Eesti visiidil olev Riia Toomkapiitli esindus eesotsas Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopi Jānis Vanagsiga kes enda sõnul viibis Kuressaares viimati siis, kui linn veel Kingissepa nime kandis.

Tervitustele järgnes peapiiskop Urmas Viilma ettekanne, kus ta andis omapoolse hinnangu möödunud aasta kiriku töödele ja tegemistele. Statistilisi andmeid kõrvutades tõi peapiiskop välja olulisemad mõjutegurid – „negatiivne iive, rahvastiku vananemine ja ka Eestist lahkujate osakaal mõjutavad peamiselt eestlastest tööealise põhirahvastiku koosseisu, kelledest suur osa on luterliku taustaga. Inimestes on kahanenud stabiilne kuuluvusvajadus, kuid samas kasvanud aktiivse osalemise vajadus, mistõttu kirikus toimuvat peetakse üha enam meelelahutuslikuks või ajaveetmise valdkonda kuuluvaks tegevuseks, isegi kui tegemist on pühapäevaste või pühade jumalateenistustega. Vaimuliku jutluse sisu mõjutab oluliselt, millisesse kirikusse pühapäeval minnakse ja kas üldse minnakse.”

Kokkuvõtvalt pidas peapiiskop möödunud aastat kiriku jaoks kordaläinuks ja tegusaks, lisades, et „ma ei tunne kirikut olevat uinuvas olekus, kuigi elurütm Tallinnas ja teistes linnades erineb oluliselt maapiirkonna elust. Siiski on mul tunne, et ees seisab palju väljakutseid, millele peame vastu minema ning mis sunnivad meid oma mugavus- ja vahel ka vabanduste-tsoonist välja tulema ning tegutsema hakkama!”

Kokkutulnud külastasid ka Kuressaare raekoda, kus linnapea Madis Kallas andis ülevaate haldusreformist tulenevatest muudatustest Saaremaal.

Pärastlõunal tutvustas Politsei- ja Piirivalveameti kaplan Tõnis Kark politsei ja kiriku koostöövõimalusi perevägivalla ennetamisel. Ühel häälel kinnitati nii Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku 2016. aasta eelarve täitmise aruanne, kui ka 2016. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne; võeti vastu otsus Rootsis asetsevate diasporaa koguduste EELK-sse vastuvõtmise ning EELK Rootsi praostkonna moodustamise kohta.

Lõppenud istungipäev oli XXIX kirikukogule viimane, sügisel koguneb juba uues koosseisus XXX kirikukogu.

Kirikukogu on EELK kõrgeim seadusandlik ja korraldav organ, kuhu ameti poolest kuuluvad peapiiskop ja piiskopid, kantsler, assessorid ja praostid ning lisaks neile veel igast praostkonnast kolm valitud esindajat. Kirikukogu valitakse neljaks aastaks ja selle kutsub kokku peapiiskop vähemalt kaks korda aastas.

Info:

Kalle Kõiv
avalike suhete spetsialist
EELK Konsistoorium
press@eelk.ee
5191 2995

Vaata lisaks:

Prindi