Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
« Tagasi uudiste juurde

Tartu Maarja kirikus algavad lammutustööd vanade torni vundamentide leidmiseks

Tartu Maarja Kiriku SA viis läbi väikesemahulise hanke kirikutorni vundamentide täpse asukoha, füüsilise seisukorra ja sügavuse hindamiseks. Tööde teostamine on vajalik kiriku renoveerimise projekteerimistöödega jätkamiseks.

Kiriku torniosa põranda lammutamise ja pinnase kaevamisega alustati teisipäeval 20. veebruaril 2018. Töid teostab Raian OÜ. Töö tulemusel on muuhulgas võimalik hinnata olemasolevate tornivundamentide seisukorda, mis peaks andma vastuse küsimusele, kas need vundamendid on võimelised kandma ka uut torni.

Käesoleval aastal lammutatakse ka Maarja kiriku saali põrand ja teostatakse vundamenditööd.

 

Igaühel on võimalus olla kirikuehitaja

Maarja kiriku taastamisele annetuste kogumiseks on avatud annetustelefonid: helistades 900 1842 annetad 5 eurot, 900 1941 annetad 10 eurot, 900 2019 annetad 50 eurot. Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus kogub ka sihtotstarbelisi annetusi kiriku taastamiseks Swedbanki kontole EE132200221021269201.

 

Kirik kui usu-, vaimuelu- ja kogukonnakeskus

19. sajandi keskel oli Maarja kirik ja kogudus Tartu ainus eestlaste kogudus. 1857-1885 oli koguduse õpetajaks praost ja kirikunõunik dr. Adalbert Hugo Willigerode. Tema ajal oli Maarja kirik Eesti ”esimese” ärkamisaja üheks keskuseks, kuhu oli koondunud eestlaste ärkamisaegne vaimuelu. A.H.Willigerode andis mõnda aega välja ajalehte ”Tallorahwa Postimees”, kirjutas laule, juhtis pasunakoori ning oli ka esimese Eesti üldlaulupeo (1869) korraldustoimkonna president.
17. juunil 1869 (vkj) toimus üldlaulupeo ühendkoori esimene kokkulaulmine ja peaproov just Tartu Maarja kirikus. Maarja kiriku tornist hüüdsid Väägvere pasunakoori helid ka laulupeo avatuks.

Kirik sai tegutseda pool aastat vähem kui 100 aastat. Teise maailmasõja ajal, 12. juulil 1941 pommitasid Nõukogude väed Tartut. Tules hävis mitusada hoonet, nende hulgas Maarja kirik. Hävisid ka kiriku hoones asunud muuseum ja väärtuslik arhiiv.

Teise maailmasõja ajal ega järel ei antud okupatsioonivõimude poolt kogudusele luba oma kodukirikut taastada. 1956. aastal andsid Tartu linnavõimud kirikuhoone varemed Eesti Põllumajandusakadeemiale (EPA) ja sinna ehitati võimla. Torni kaks säilinud kivikorrust lammutati. Spordikompleks valmis 1961. aastal ning tegutses võimlana kuni 2009. aastani, mil valmis Eesti Maaülikooli uus spordihoone.

Kogudus sai kirikuhoone tagasi 2008. aastal, kuid sporti tehti hoones veel aastajagu pärast seda. Juba enne seda, 2003. aastal, loodi EELK Tartu Maarja koguduse ja EELK Tartu Praostkonna poolt Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus eesmärgiga taastada Tartu Maarja kirik.

Aadressil Pepleri 1 asuva Maarja kiriku välisilme taastatakse endisel kujul. Siselahendus on modernne ja võimaldab lisaks koguduse  jumalateenistuslikule tegevusele pakkuda ruume ka konverentsideks, laulatuste vastuvõttudeks, peielaudadeks, ringi- ja huvitegevuseks, laste- ja noortetööks, kogukonna kooskäimisteks, kontsertideks, plaadiesitlusteks jne. Kirikuhoones leiavad koha ka kolumbaarium  ja väljarentimiseks mõeldud büroopinnad. Kirikuhoonesse ehitatakse kontsertorel ning ajalooväljapaneku ja näitustega jäädvustatakse Maarja koguduse ja kiriku tegevuse rikkalik pärand läbi eesti rahva kultuuriloo.

Sihtasutus on tegelenud ettevalmistavate tegevustega kiriku taastamiseks – läbi on viidud ideekonkurss ja valitud arhitektid, kogutud annetusi kiriku taastamiseks, otsitud projektivahendeid.

2017. aastaks on valminud KOKO Arhitektide poolt ehitusprojekt, kiriku taastamist toetavad Tartu linn ja ümberkaudsed vallad ning suur hulk häid inimesi oma annetustega.

2018. aastal alustab Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus oma kiriku vundamenditöödega sh kirikusaali põranda lammutamise, süvistamise ja vundamentide valutööde teostamise.

Lisainfo ja kontakt:

Silvia Leiaru
Tartu Maarja Kiriku SA juhataja
+372 5665 0956, silvia.leiaru@eelk.ee
tartumaarja.eelk.ee
Õpetaja 5, Tartu 51003

Prindi