Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
« Tagasi uudiste juurde

Tartus toimus EELK kirikukongress

EELK teeneteristi üleandmine Andrus Ansipile 27.05.2017

2017. aastal möödub 100 aastat Eesti kirikukorraldusse suuri muutusi toonud esimesest kirikukongressist. 1917. aasta 31. mail ja 1. juunil sõnastati Tartus Eesti vaba rahvakiriku idee. Seda sündmust, aga ka 500 aasta möödumist luterliku reformatsiooni algusest, tähistati sel reedel ja laupäeval Tartus kirikukongressiga.

Kongressil esinesid ettekannetega Euroopa Kirikute Konverentsi peasekretär isa Heikki Huttunen, EELK peapiiskop Urmas Viilma, professor Tarmo Soomere ja professor Margit Sutrop. Kongressi raames toimusid vaimulike, kirikumuusikute ning koguduste juhatuste esimeeste konverentsid. Kongressil võeti vastu avaldus kiriku rollist Eesti ühiskonnas, esitleti reformatsiooni 500. aastapäevale pühendatud tervikasja (ümbrik ja postmark) ning kirjutati alla EELK ja Soome Evangeelse Luterliku Kiriku koostöölepingule. Oma tervitused ja õnnitlused EELK-le tema sajanda sünnipäeva puhul olid saatnud või toonud mitmed kiriku- ja riigitegelased Eestist ja välismaalt.

Kirikukongressil anti üle ka tänavuaastased Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku autasud ja tunnustused. EELK I järgu teeneteristi laureaadid on Euroopa Komisjoni asepresident, Tartu Pauluse koguduse toetaja Andrus Ansip ning Ungari Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Tamás Fabiny. EELK II järgu teeneteist anti poliitik Mart Laarile ja vaimulik Gustav Peeter Piirile. EELK III järgu teeneteristi laureaate on sel aastal 19. Välja anti ka 10 EELK koostöömedalit, 2 EELK teeneteristi tunnustusmärki ja 49 EELK aukirja.

Aasta vaimuliku tiitli pälvis õpetaja Urmas Oras ning aasta juhatuse esimehe tiitel omistati EELK Haapsalu Püha Johannese koguduse juhatuse esimehele, EELK Kirikogu saadikule ja Lääne praostkonna nõukogu liikmele Madis Küttile. Aasta kirikumuusik on Anna Humal, lastetöötegija Urve Ploomi, noorsootöö tegija Linda Sakala ning diakooniatöötajad Triin Simson ja Elvi Kukk. EELK meediapreemia pälvis sel aastal Anu Raud. Tunnustatute täielik nimekiri on avaldatud kiriku koduleheküljel.

Kristlik kirik jõudis Eestisse esimesel aastatuhandel. Kogudustevõrgu rajamine algas vastuoluliste arengute käigus ligikaudu kaheksa sajandit tagasi. 16. sajandil jõudis Eesti aladele luterlik reformatsioon ja sajandeid kuulus rahvastiku enamus luterlikku kirikusse. Usulise kooselu ja kirikliku elukorralduse kujundamise eest vastutasid aga üksnes tühise vähemuse moodustavad maaisandad. Vene keisririigis oli riigikirikuks õigeusu kirik ja luterlus üks nn sallitud religioonidest, mis oli riiklikult allutatud ministeeriumile Peterburis. 1917. aastal toimunud Eesti esimesel kirikukongressil otsustati reorganiseerida siinsete alade luterlik kirik vabaks rahvakirikuks. Sellest sündmusest sai Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku sünnipäev.

Lisainfo:

Kalle Kõiv
tel 5191 2995
press@eelk.ee

Prindi