Koostanud Sirje Simson
Ammu enam ei näe väike Aegviidu Aleksandri kirik (pühitsetud 6. detsembril 1896) välja muinasjutu-palktarena, nagu siis, kui Lehtse mõisnik Friedrich von Hoyningen-Huene 104 aasta eest ta Ambla koguduse abikirikuks kinkis (1992. aastast on Aegviidus iseseisev kogudus). Raudteejaama-ligidane pühakoda sai 1944. aasta märtsipommitamises kannatada. Juba 1940. aastal juurdeehitatud torn oli muutnud hoone välisilmet, aga sõjakahjude kaotamisega kahjuks ka vaesestati see Eesti kirikute seas vägagi ainulaadne puidust historitsistlik jumalakoda. Nüüd võime vaid vanal fotol vaadelda hoone algset rikkalike nikerdustega, roosakna ja kahe fiaalitipulise nurgatorniga gootilikku läänefassaadi. Kaotsis on algne interjöör – praegune põrandast laeni lakitud puitviimistlusega kirikuruum kannab 70. aastate sisekujundusmaitse pitserit (põhjalik remont 1971–1974 kohaliku arhitekti Ilo Auriku projekti alusel).
01.2001
