Koostanud Sirje Simson
Kabeli olemasolu on Alatskivil teada juba keskajast, esimene dokumenteeritud teade kirikust aga aastast 1627. Alatskivi kirik tegutses Kodavere abikirikuna kuni koguduse iseseisvumiseni 1927. aastal. 1811. aastal hakati Johann Reinhold von Stackelbergi algatusel ehitama uut kirikut. Kui krahv Stackelberg Borodino lahingus surma sai, kandis ehituse lõpuni tema lesk ning kirik pühitseti 4. oktoobril 1812. See jumalakoda oli väheldane ning vajas peagi laiendamist - ristikujulise põhiplaani ning kooriruumi juurdeehituse sai Alatskivi kirik 1866 (pühitsemine 20. oktoobril). Seekord oli ehituse initsiaatoriks parun Arved-Georg von Nolcken, patrooniks krahv Andreas Reinhold von Stackelberg. Ka altar ja kantsel valmisid uued (meistriks Neumann), nüüdseks kaotsi läinud altaripildi "Püha õhtusöömaaja seadmine" maalis paruness Marie von Nolcken. Unikaalne kirikuese on krahv Stackelbergi annetatud keerdvarreline "ristimispost", mis olla valmistatud Palestiinast kaasatoodud seedripuidust. Tartu orelimeister Wilhelm Müllverstedtilt telliti uus orel aastal 1868. Viimsena lisandus tellistest läänetorn 1890, millest Juhan Liiv on öelnud niiviisi: "Alatskivi kirikule on nad mineval aastal uue torniosa pääle tsusanud, mis õige mitu versta ära paistab." Eht-lõunaeestilik on maakivi kasutamine koosmõjus tellisega, mis muudab stiililt historitsistliku ehitise dekoratiivselt pidulikuks. Avarad ümarkaarsed aknad lubavad pühakotta palju valgust, mida hiljem lisandunud väärid küll mõnevõrra varjutavad.
Jumala arm hoidis Alatskivi kirikut sõjakahjudest, kuid pöördus koguduse pealt ära 1960-70. aastatel. Lausrüüstamise tagajärjel, mille põhitoimetajaks oli kohalik noorsugu, lõhuti ja kanti laiali kogu sisustus, hoonegi sattus hävingupiirile. Kümme aastat veninud restaureerimistööde järel ärkas Alatskivi kirik pühakojana uuesti ellu tänu armastuse imele - Ameerika-alatskivilase Aksel Kiissi annetus ja kohalike meeste tarm ning käteramm, Lembit Kuke eestvedamisel, tegid taaspühitsemise 21. augustil 1993 võimalikuks. Altariornamentide ennistamistöös osales Jüri Shtshibajev. Hävinud altarimaalist "Kristus Ketsemani aias", mille 1938. aastal olid kinkinud Alatskivi koguduse toonane õpetaja Osvald Põldma ja koolijuhataja Nikolai Kool (Rudolf Sepa töö?), säilinud foto põhjal maalis uue pildi Tiina Kuus. Kaks madonnapilti ja "Maarja kuulutus" vääridel on Valentina Braksi poolt tehtud koopiad renessanssmeistrite järele.
PS. Tänu Helmi ja Lembit Kukele Alatskivi kirikuloo andmete eest.
Allatskiwi kiriku ehitas 17. aastasaja lõpul Joachim von Cronmann, keda Issanda arm weehädast päästnud, aga wististi on seal juba ennemine üks jumalakoda seisnud. Praegune Allatskiwi kirik ehitati 19. aastasaja algusel ühe krahwi proua Stackelbergi kulul tema õndsa mehe tõutuse põhjusel ja õnnistati 22. Sept. 1812 XIV. pühapäewal pärast Kolmainu Jumala püha sisse. Kiriku ümber oli wanast saadik surnuaed. Weel praegugi seisawad 2 wana kiwiristi kiriku juures, millest üks aasta-arwu 1693 kannab. Aastal 1844 olla selle risti peal nimi Stackelberg weel lugeda olnud.
Kodawere-Allatskiwi kihelkonna ajalugu. Trt., 1902.
Bibliograafia
B. Ederma, A. Jaik. E.E.L.K. kirikud. Tln., 1939
Eesti Arhitektuur. 4. Tartumaa. Tln.,
Kodawere-Allatskiwi kihelkonna ajalugu. Trt., 1902
03.2001
