Ambla kiriku ehitamine. K. Kuusik, Amblast.
Ambla kirikut ehitatud 7 aastat ühte järge, aga ehitus ei ole kudagi wiisi edenenud. Mis päewa ehitatud, wajunud ööse maa sisse, nii, et ainult müüri serv maaga ühetasa jäänud. Wiimaks õpetanud üks nõiaeit meistrit, et kui iga kiriku nurga alla kaks kamalu täit raha tükkisid pannakse, siis jääda müürid seisma.
Meister teinud nõiaeide nõuu järele. Asi aidanud kohe. Ehitus kestnud siiski weel 7 aastat, 7 kuud, 7 päewa, enne kui kirik täiesti walmis saanud.
Nüüd tulnud aga uus kimbatus: mis kirikule nimeks anda. Ühel hommikul, kui kirikuherra ja meister kiriku nime üle aru pidanud, tõusnud kiriku ligidalt hallikast, kuhu enne üks härg ära uppunud, must härg ülesse, jooksnud mööda jõge alla poole ja hüüdnud ise: “Amblah! Amblah! Amblah!” Sellest pandudki kirikule nimi Ambla.
Koht, kust härg wälja tulnud, hüütakse praegugi weel härja-auguks.
Kirikute raamat. Rahwajutud meie maa kirikutest ja nende ehitamisest. M. J. Eiseni rahvaluulekogust. Tartu, 1901.
Koostanud Sirje Simson
Püha Neitsi Maarja kirik Amblas on vanim Järvamaa kirikute seas ning tema torn, asjatundjate arvates, Eestimaa esimene kõrge läänetorn pühakoja müüride üle. Ambla kihelkonnas, põrkusid Liivi ordu huvid vastu Taani kuninga võimupiire – oli 13. sajandi keskpaik. Tornikiiver vanal fotol pole vanem 1857. aastast. Tõenäoliselt 19. sajandi keskpaigast tehti Amblas peale muude ehitustööde ka ümberkorraldusi sisekujunduses – ehitati pseudogooti stiilis altarisein, vana, 17. sajandi I poolel Berendt Geistmanni valmistatud altari värvilisus peideti lõplikult rohekashalli alla; umbes samavana kantsel Adam Pampelt (täiendatud 1729. aastal kõlaräästaga Johann Valentin Rabe töökojast) sai pruunides toonides värvikuue. Oreli ehitamisega kaotas mõjususe lääneseinas domineerinud roosaken, Eesti kirikute esimesi, olles tänaseni tervenisti vaadeldav üksnes väljastpoolt.
01.2001
