Anna kirik A. Suurkask, Wiljandist
Enne põhjasõda ei olnud Purdes weel kirikut, waid ainult klooster. Sõja ajal lõhutud aga klooster ära. Rahwas pidanud kaugel Paide kirikus käima.
Korra läinud üks talutüdruk Anna metsa seenele. Metsa olnud sel ajal Purdi ümber wäga palju. Paksu metsa mööda seeni otsides juhtunud tüdruk rägastikku, kus õige palju seeni leidnud. Seeni korjates näinud tüdruk seal kaks laia kiwi, mis sammaldest kõrwustikku wälja paistnud. Kiwa vaadates leidnud tüdruk kiwide peal warese jälje sarnased kirjad.
Tüdruk katsunud kiwa ülesse tõsta, aga ei jaksanud. Joosnud koju, seal rääkinud leidust.
Peremees wiinud kohe mõisa teatust. Mõisaherra läinud hulga teomeestega rägastikku. Lasknud kiwid ülesse kiskuda.
Kiwide alt leitud hulk mitmesugused kiriku riistu, kiriku kell ja raha.
Kiwide kirjast ja leitud asjadest selgunud, et ses kohas sõja ajal rahwale Jumala teenistust peetud.
Mõisaherra lasknud metsa maha raiuda ja kiwide asemele kiriku ehitada. Leidja nime järele pandud kirikule Anna kirik nimeks. Leitud kiriku riistad wiidud kõik kirikusse, kell aga pandud torni. Metsast leitud kirjadega kiwid seista weel praegu põrandas.
Põhja sõja ajal maetud need kirikuriistad uuesti maha. Kümnekonna aasta eest olla osa neid riistu ülesse leitud, aga suurem jagu seista weel praegu maa sees peidus. Keegi ei leia õiget kohta ülesse.
Koostanud Sirje Simson
Praegune Anna kirik kalmistupuude varjus on noor – ehitatud 1776–1780 (pühitsetud 6. juulil 1780). Pikihoonega ühelaiune koor teeb kirikuruumist avara saali. Pea kohal ei ole võlve, vaid peegellagi. Me ei tea, milline oli algne kirikusisustus, kuid Rudolf von zur Mühleni kavandi järgi tehti Paides 1892. aastal valmis praegused, barokse interjööriga dissoneeruvad pseudogooti altarisein ja teravatornilise kõlaräästaga kantsel. Ka altarimaal “Päästa mind, Issand” on von zur Mühleni maalitud. Küllap on rahvapärimusele alust andnud Georg Johan von Bocki hauaplaat kivisse raiutud krooni ja varesejalgu meenutavate palmiokstega, mis tõepoolest kannab kiriku ehitusaastast varasemat daatumit 1758. See hauaplaat on mälestusmärk 17. sajandi keskel ehitatud Püha Anna puukabelist sellessamas paigas. Puukabeli lagunemine ajal, mil kogudus oli Põhjasõja-aastate vintsutuste järel taas jõudu kogumas, andiski tõuke kivikiriku ehituseks.
01.2001
