EELK
Esilehele Kirikutelehele
Tagasi kirikutelehele Emmaste kirik Emmaste kiriku sisevaade


Emmaste Immanueli kiriku pühitsemine toimus 24. septembril 1867.

"Emmaste kuulus vanasti Keina koguduse piirkonda. 28. augustil 1866 otsustas Keina kirikukonvent uue iseseisva Emmaste koguduse asutamise. Uus kogudus kinnitati 1867. aastal ja 26. märtsil samal aastal kutsuti ametisse esimene õpetaja Ferdinand Luther." (Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirikud, Trt. 1939).

Kivikirikut asuti ehitama, kuna Emmaste mõisa lähedane Sõru puukabel (ilmselt 17. sajandist) ei olnud kasutuskõlbulik. Maatüki uue kiriku tarvis kinkis kogudusele mõisaproua krahvinna Brevern de la Gardie. Kui tavaliselt rõõmustab vanal fotol silma avatud vaade kirikuhoonele (kirikuaiad metsastusid viimase poolsajandiga), siis Emmaste valevad seinad ja väheldane torn näivad siingi männimetsatukka sulanduvat. Arhitektuuriloolaste tähelepanu ei ole Emmaste tagasihoidlik historitsismiajastu pühakoda pälvinud. Pikihoone jätab mulje saalkirikust, vaatamata kahele katuslage toetavale peente sammaste reale. Kooriruumi eraldab pikihoonest kõrge, aga suhteliselt kitsas võidukaar. Ümarkaarsetele akendele, ümarkaarsele võidukaarele vastanduvad pseudogootistiilsed sisustuselemendid: altarisein, kantsel, oreliprospekt. Emmaste kirik on rikas ainulaadse altaripildi "Ülestõusmine" poolest - maali autoriks, nagu kinnitab signatuur lõuendi paremal allnurgas, on Tõnis Grenzstein (1863 - 1916), Düsseldorfi koolkonna nimekas esindaja eesti maalikunstis. Maalitud on altaripilt 1900. aastal.

Koostanud Sirje Simson
03.2001

Tagasi kirikutelehele

Lehe algusesse
EELK esilehele Deutsch English Eesti Sisukord Lisa kiri! Uudised pikemalt