Säravaks aktsendiks jumalakoja lihtsas ja ahtas interjööris on kaheksateistkümne küünlatulega kristallkroonlühter, ka eklektiline ja hoonega üheaegne. Tornikell "Tulge, sest keik on jo walmis", samuti 1874. aastast, on valatud Pärnus C. W. Petersoni valukojas ning rikkalikult dekoreeritud reljeefsete akantusvöönditega ülaosas ning küljel oleva krutsifiksmedaljoniga, mida inglid kannavad.
Üks tukukott - riidest, tikitud korjanduskotike pika varre otsas, nimetähtedega ja aastaarvuga 1731, meenutab, et praegusel kenal kirikuhoonel on Häädemeestes olnud ka eelkäija.
XVII sajandil oli Häädemeeste kirik Saarde abikirikuks. Ta kandis Püha Margareeta kabeli nime ja oli puuehitis. 1776. a. lahutati Häädemeeste Saardest ning ühendati Tahkurannaga, mis seni Tori alla oli kuulunud. Häädemeeste kogudus sai iseseisvaks 1862. aastal. Esimene õpetaja kutsuti ametisse 13. okt. 1863.
Praegune kivist kirik ehitati 1874. a. arhitekt Holsti* plaani järgi maakividest, kiltkivi katusega. Torni ehitus viidi lõpule 1892. a. Kirikus on 300 istekohta. Kiriku pühitsemine toimus 29. sept. 1874. a. Orel on V. Müllerstedti** ehitatud Tartus 1883. a. Altaripilt, õlimaal, kujutab Kristust Peetrusega Tiberiase järvel, mille on valmistanud Inglismaal Allan Ramsay 1881. a. Richteri*** maali järgi. Tornis on väheldane, selge kõlaga kell, mis on valatud Pärnus Petersoni töökojas 1874. a.
* baltisaksa arhitekt Matthias von Holst (1839-1905), töötas 1866-1876 Riias Häädemeeste Lutheri kiriku saamine
Jumalakoda Häädemeestes on peaingel Miikaelile pühendatud väheldane, kuid oma maakivist ja punastest tellistest müüride kaunidusega silmarõõmustav historitsistlik ühelööviline hoone, puidust haritorniga lääneviilu tipus. Kooriruumi sel pühapaigal ei ole - altar paikneb pikihoone idaseina teravkaarses nishis. Kõige idapoolsemaks liideseks hoonele on eeskoja ja polügonaalse põhiplaaniga käärkamber. Riia arhitekt Matthias von Holsti projekti järgi ehitatud kirik pühitseti 1874. aastal. Suhteliselt väikese jumalakoja mahutavust suurendavad külgrõdud. Sisustus on eklektiline. Altarisein on kujundatud maali ümbritseva gotiseeritud raamistusena, mille külgkonsoolidele on paigutatud lumivalged inglikujud. Altarimaal Mt 14, 28-31 järele - "Päästa mind, Issand!", mis on inglase Allan Ramsay maalitud ning olevat ostetud Londonist, on Eestis ainulaadne, ehkki seda süzheed me kohtame teisteski, peamiselt rannaäärsetes kirikutes. On ju nii oma Päästja käest kinni haaranud kabuhirmus Peetrus kui ka jüngrite laevuke tormisel silmapiiril selgi suurel lõuendil maalitud randlase elutõelisuse olukorda, tormiste vete meelevalda, kus inimese nõder jõud ei aita, kui ta oma lootust ei pane Jumalale.
** Tartu orelimeister Wilhelm Müllverstedt, ehitas oreleid 1860-90
*** saksa maalikunstnik Adrian Ludwig Richter (1803-1884)
B. Ederma, A. Jaik, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirikud. Trt., 1939, lk. 140.
Kiriku nõukogu mehed vaielnud, kuhu kirik ehitada. Üks tahtnud mäele, teine orgu, kolmas koguni keset alevit. Kokkuleppele pole jõutud. Viimaks jõutud ühisele otsusele, et las härjad määravad. Pandud siis kivid vankrile ja härjad ette vedama, pead seoti üles, et süüa ei saaks. Kuhu kivid maha kukuvad, sinna kirik ehitatakse. Härjad käinud ja vedanud, polegi seisma jäänud. Lõpuks ühest künkast üles ronides, läinud koorem ümber. Sinna siis ehitatud kirik.
Häädemeeste. Johanna Pähklilt (33 a. vana) 1939. aastal üles kirjutanud Agnia Tali (sünd. 1921)
Koostanud Sirje Simson
08.2001
