EELK
Esilehele Kirikutelehele
Tagasi kirikutelehele Haapsalu Jaani kirik
Haapsalu Jaani kiriku sisevaade
Vaade altarile ja kantslile


Kui Haapsalu linnakiriku esmane mainimine aastal 1524 ühtlasi ka kirikuhoone ehitusaega tähistab, siis võib linnarahva pühakojavajadust seostada maal puhuma hakanud uute usutuultega, mis segadusi ja rahutust külvasid. Mõnevõrra sümboolne, et uus, kuid tõenäoliselt keskaegse aida müüridele ehitatud pühakoda, vanale usaldusväärsele kaupmeesrahva kaitsepühakule Nikolausele pühitseti. Vanema rajatise ümberehitamine põhjendab ära, miks Haapsalu Jaani kirik (apostel Johannese nime päris linnakirik kasutuskõlbmatuks lagunenud Toomilt peale Põhjasõda) ilmakaarte suhtes ebakanooniliselt asetseb: altari leiame lõunast ja kellatorni põhjaküljelt. Praegusel tugeval põhjatornil (ehitatud 1858, teistel andmeil 1856) oli mõõtmeilt tagasihoidlikum eelkäija, mille ehitusajale viitab tuulelipp aastaarvuga 1690. Veidi varem - 1667 - sai kirik väärid ja oreli ning käärkambri ja surnukabeli.

1785 kaebas õpetaja G. Carlblom, et kirik täitsa lagunud on ja pahemalt poolt küljest üks jagu lage sisse kukkunud. 9. märtsil 1788 andis siis kindral-kuberner H. J. Wrangel kiriku-eestseisjale Möhringile luba, terwel Eesti- ja Liiwimaal Haapsalu uue kiriku ehitamise tarwis andeid korjata.

22. nowembril 1789 tehti tolli-ülema Friedrich Samuel Peters'iga kontraht endise kiriku ümberehitamise kohta. Peters peab kiriku 3 jalga kõrgemaks tegema, uue kiwist katuse, uute gipsist lae-ilustustega, müürid seest ja wäljast ära krohwima ja ilustama, torni äraparandama, uued suuremad aknad tegema ja selle tarwis kõige parema klaasi wõtma, ning külje-ukse suurendama, "nii, et surnut wõib läbi kanda". Kiriku põrand peab jalg maad kõrgemaks tehtama, toolid ära parandatama ja wärwitama, nii et wiilung punane ja raam walge jääb, edasi uuele surnuaiale müüri ja wärawad tegema. Töö algab pärast Ülestõusmise pühi ja peab Mihklipäewaks walmis olema. Altar ja kantsel peawad ehituse ajal nii hoidama, et nad wiga ei saa.

See ja järgmised kaks tsitaati raamatukesest "Haapsalu linnakirik". Tallinn, 1913.

Viimane suurremont 1976 - 1979 andis kirikuhoonele monoliitbetoonist lae ning uue katuse. Ehkki mõnisada aastat nooremat nägu kui vanimad Läänemaa kirikuist, ei ole Haapsalu Jaani neist vaesem vana ja väärt kunstivara poolest. Pühakotta on ainelise jälje jätnud mitmedki auväärsed linnakodanikud. Kooriruumis allesoleva 3 hauaplaadi all puhkavad bürgermeister Albert Ledebur (1569), Jaani kiriku esimene teadaolev pastor reverendus et doctisimus vir Joachim Jacoby (1587), peremärgiga hauaplaat kuulub Jürgen Mackeprangile (1603).

Bürgermeister Johannes Balhorn laskis 1. septembril 1630. aastal linnakirikusse wäga ilusa kiwist altari seada. Altari alumine jagu näitab Ristijat Johannest, Jeesust ristimas, keskmine jagu: Jeesus palub Ketsemane aias, ülemine jagu: Jeesus risti peal; altari ülewal otsas on Ülestõusnud Õnnistegija, aukrooniga ja wõidulipuga.

Selle ainulaadse raidreljeefidega altariseina autoriks on Jacob de la Gardie teenistuses nii Eestisse kui ka Rootsi töötanud ja ainsana väljaspoolt Tallinna Eesti kunstiajalukku jäänud varabarokiaja kunstkiviraidur Joachim Winter, kes Haapsalus tegutses 1628. aastast kuni surmani 1664. Haapsalu Toomis on temalt ristimiskivi, Noarootsis - ristimiskivi ja epitaaf, Pühalepas - kantsel.

Fotol altariseinale vaadates me siiski ei näe palvetava Jeesusega reljeefi, vaid altariseina alumist osa täidab 1867. aastal muretsetud uus altaripilt Jeesuse ristimisstseeniga (maalinud A. Mirsalis, 1865), mis nüüdseks ammu on eemaldatud. 1707. aastal laskis kohtuniku Hans Medel'i lesk Dorothea König "Jumalale auuks ja kirikule iluks" uue kantsli teha. Tegi selle kantsli Pärnu meister Friedrich Weiss, kelle nikerdatud kaks aastat hiljem ka Hanila kiriku altarisein ning kantsel on.

Sit nomen domini benedictum. mattias benninck me fecit. anno 1590 - nii kõneleb kiri ümberringi Haapsalu Jaani kiriku tornis rippuvat kella, üht vanimat Eestis, vast kõige vanemat Läänemaal.

Bibliograafia

Haapsalu linnakirik. Tallinn, 1913.

Koostanud Sirje Simson
05.2001

Tagasi kirikutelehele

Lehe algusesse
EELK esilehele Deutsch English Eesti Sisukord Lisa kiri! Uudised pikemalt