Praegune kirik Harglas, Lätimaaga külgnevas maanurgas, ei ole esimene. On teada, et 16. sajandist kuulusid Hargla inimesed Gaujena kogudusse ja ka peale 1667. aastal valmis saanud "Hargüla" abikirikut - see oli niisiis esimene kirikuhoone Harglas, jäid jumalateenistused seal Gaujena õpetaja kohuseks. "Iseseisvaks tunnistati Hargla kogudus ja kihelkond Rootsi kuninga Karl XI käskkirjaga 21. aprillist 1694. a., mis rahvale ette loeti 16. mail samal aastal. Koguduse asutamist oli kuningalt palunud kindralsuperintendent Johann Fischer, põhjendades Hargla eraldamist Koiva linnast /Gaujena/ keelelise lahkuminekuga, sest Koiva linnas elasid enamikus lätlased, Harglas aga - eestlased, ja ühenduse pidamise raskustega, mis tingitud Mustjõest, eriti suurvee ajal" (Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirikud, Tartu 1939).

Põhjasõja ajal põles Hargla kirik maani maha ning läks 27 aastat jumalakoja taasvalmimiseni. Vähem kui sajandiga sai selle puithoone aeg täis ning 1817 pandi uude asupaika nurgakivi kivikirikule, mille ehitamine kestis kuni 1821. aastani. Ilmsesti jäi ka Hargla kirik 19. sajandi teisel poolel kirikulistele kitsaks, tundudes pealegi liialt tagasihoidliku ning vanamoelisena. Õpetaja Christiani 1873. aastal ametisse asudes, võeti ette historitsismi vaimus ümberehitus, misläbi ukse- ja aknaavad, samuti altar ja kantsel said pseudogootiliku näo, pikihoone lagi aga renessanss-stiilist lähtuvalt kassettlae-imitatsiooni. Lisandusid läänetorn ja kooriruum, mida pikihoonest lahutab avar võidukaar. Ei ole käepärast
andmeid selle kohta, mis teedpidi ja millal jõudis Harglasse altarimaal "Ristilt mahavõtmine", mille allservas olevalt signatuurilt on lugeda kunstniku nimi: E. Jacobs ja daatum: 1859. Emil Jacobs (1802-1866) - loominguliselt viljakas saksa maaliakadeemik, kes ajaloo- ja olustikumaalide kõrval lõi ka hulganisti piibliainelisi kompositsioone, mille hulka ka Harglasse jõudnud "Ristilt mahavõtmine" kuulub. Teada on, et uuendatud altar pühitseti 31. juulil 1877. Altarimaal ongi Hargla muidu väga tagasihoidliku sisustusega pühakoja ehteks.

Koostanud Sirje Simson
05.2001