EELK
Esilehele Kirikutelehele
Tagasi kirikutelehele
Harju-Madise kirik tänapäeval
Harju-Madise kirik

Harju-Madise kirik vanal postkaardil
Kiriku välisvaade...

Harju-Madise kirik seespoolt
... ja sisevaade
vanal postkaardil

Vana maal
Maali "Püha õhtusöömaaeg" keskosa


Püha Mattiase kiriku ajalugu Pakri lahe kõrgel kaldaastangul, kunagi Padise kloostrimaa merepiiril, ulatub oletavasti 13. sajandil ehitatud puukirikuni ja seejärel tõenäoliselt 15. sajandi lõpupoole valmissaanud, algul tornita kivikirikuni. See pühakoda, mille säilinud tunnistajaiks on raidkivist aknaraamistusefragmendid ja tornialune raidportaal, oli praegusest pikihoonest kitsam, ühelööviline kahe võlvikuga hoone.

Nüüdsed mõõtmed sai Harju-Madise pikihoone 1773. aastaks, aga koor ning käärkamber olid algkavatisele juurde ehitatud juba mõni aasta varem. Torn lisandus esmalt 1679. aastal, aga aastaks 1767 sai lõpliku kõrguse ja eripärase toestuse kolmeastmeliste tugipiilarite näol läänenurkades. Toonase tornikiivri kuju on teadmata, aga niisuguseks kui sel fotol siin, sai ta millalgi 19. sajandil, arvatakse, et Tallinna Oleviste eeskujul.

Võib öelda, et ka Harju-Madise kirik on tuhast ja hävingust tõusnud ning meie päevadeks saanud kaunima väljanägemise, kui eales varem. 30. aprillil 1968 hävitas kulupõlengust lahtipääsenud kahjutuli kiriku katuse ja tornikiivri. Mõlemad olid olnud pilpakattega. Pisukeseks kahanenud koguduse jõud ei käinud lagunevast kirikust üle ja allakäik jätkus, kaasnesid ka vargused. Pööre tuli peale 1982. aastat ning Jumala õnnistuses suudeti vaid mõne aastaga Harju-Madise lagunev pühakoda päästa. 1991. aastal hakkas merele särama vaskplekiga kaetud tornikiiver.

Rannarahva suus on hilisbaroki silmapaistva meistri Johann Valentin Rabe poolt 1784. aastal valmistatud kantsli kõlaräästa tippu ehtiv päikeseketas muundunud roolirattaks ning leidnud sellisena omale koha pärimustes. Kooriseinale kinnitatuna on alles Põllküla mõisahärra Friedrich von Hartmanni poolt 1631. annetatud altarikapp maalidega "Püha õhtusöömaaeg", "Kristuse sündimine", "Ülestõusmine". Algselt kohalt vahetas selle välja pseudogooti kujundusega altarisein C. S. Waltheri õlimaaliga "Kristus ristil", mis pühitseti 24. augustil 1875.



Harju-Madise kiriku sündimise lugu

Kord möllas kange torm Paldiski lahe kohas merel. Hukkus palju laevu. Üht kandis tuul ranna poole. Kapten palvetanud ja lubanud rannas olevale künkale kiriku ehitada, kui maale saab. Pääsebki maale ja ehitab kiriku. Praegune Harju-Madise kirik pole küll mitte selle kapteni ehitud - kuid väike kirik. Kapteni nimest Madis saanudki kirik ja kihelkond omale nimed. Kirik asubki tõesti künkal.

Eesti Kirjandusmuuseumi rahvapärimuste kogu, A. Mittilt 30. aprillil 1926 üles kirjutanud M. Kasikov.



Kuidas tekkis Madise kirik?

Kord vanasti olnud kaks kalameest merehädas. Surmahirmus tõotanud mehed, et kui nad veel eluga pääsevad, ehitavad nad Jumala koja sinna, kuhu tuul nad kaldale viib. Tuul kandiski mehed praeguse Madise kiriku juure. Sinna ehitasid kalamehed kabeli, kuhu juure hiljem ehitati Madise kirik. Kirikusse altari kohale pandi tüüriratas, kabeliehitajate mälestuseks.

Eesti Kirjandusmuuseum. ERA II 165, 619 (2). Harju-Madise, Kloostri vald, Laane küla. Risti alg- ja täienduskool 1937.

Koostanud Sirje Simson
05.2001

Tagasi kirikutelehele

Lehe algusesse
EELK esilehele Deutsch English Eesti Sisukord Lisa kiri! Uudised pikemalt