Koostanud Sirje Simson
Ilumäe on oma nime vääriliselt kaunis. See on paik, kuhu päralejõudjat päikesekiir tervitab, olgu tuldud kuitahes sombuse taeva alt. Siiski, niisugust vaadet kui vanal kaunil postkaardil, ei ole Ilumäe kabelile ammu enam. Vaevu ulatub tornikuppel kabeliaia põlispuulatvadest üle. Ja kabeliaed ise, haruldaselt huvitavate sepis- ja kiviristidega, on vaatamisväärsus, mille pärast maksab sammud Ilumäele seada isegi kaugelt.
Praeguse Ilumäe kiriku - kogudus iseseisvus 1926. aastal, eelkäijaks oli 1729-1731. ehitatud puukabel. Ilumäe kabel kuulus Kadrina kogudusele, kuid pühakoja ülalpidamine oli suuresti Palmse mõisnike kanda. Kui puukabel vananes ja kitsaks jäi, tuli asuda ehitama uut - kivist ja avaramat jumalakoda. Algkapitali selleks andis 1814. aastal Hans von der Pahlen, aga ehitama asuti alles kindralkuberner Carl Magnus von der Pahleni ajal 1841. Eestimaa kubermanguarhitekt Johann Schelbachi (1787-1844) projekteeritud hilisklassitsistlik kirik (aasta hiljem tellis naabermõisnik Sagadist samalt arhitektilt kavandi kabeli jaoks Eskus) omab ristkülikulise plaanilahendusega kirikuruumi orelivääriga, suhteliselt madala, kuppelkiivriga läänetorni koos tornialuse eeskojaga ja idaküljel käärkambri. Altariseina kujundavad kaks paari kõrgeid korintose kapiteeliga sambaid, mille vahel Carl Siegismund Waltheri maal "Kristus Ketsemani aias" (1843).
Uus Ilumäe kirik pühitseti 22. augustil 1843. Kas väga uhke ampiirstiilis kristalllühter (varastati kirikust ära 1979. aastal), oli olemas juba puukabelis või toodi uut pühakoda ehtima mõisast - me ei tea seda, kuid vanast kirikust on tänini alles barokne altarisein (Johann Valentin Rabe, 1731). See nikerdustöö maaliga "Kristus ristil" oli mõned viimase sõja järgsed aastakümned küll Lüganuse koguduse kasutada, aga nüüd on Ilumäel tagasi ja teenib käärkambri altarina. Kaks suuremõõtmelist maali "Püha õhtusöömaaeg" ja "Jeesuse aukirgastamine" (mõlemad J. Öertal, 1812) on Rakveres muuseumihoiul. Ilumäe kiriku akendel on viisteist õrna vitraazhvappi puukabeli ajast, aastast 1729 (viisteist aastat tagasi need klaasimaalingud kopeeriti ja originaalid anti samuti muuseumisse hoiule). Nimedega varustatud vapimaalinguid lähemalt silmitseja märkab üllatusega, et vaid kaks neist on tõelised aadlivapid (Arend Dierich von der Pahlen ja tema abikaasa Magdalena Elisabeth). Ülejäänud kuuluvad lihtsamale rahvale, sealhulgas kohalikele talupoegadele Nii näeme heraldilises kujunduses vapikilbil härjapaari kündmas (Jacob Muick), tuuleveskit (Diedrich Muick) ning viiel korral ühesuguseid sirklit, vinklit ja poolt vesiratast (vesiveskimölder Arend Porggast, ka tema naine Mall Porggast, Marten Sae, Jacob Falck, Jürgen Lawick). Kas ainulaadne talupojavapikogu Ilumäe kabeliakendel sündis mõisasakste kapriisist või ilmutas kabeliehitaja Pahlen tõepoolest vennaarmu?
Ilumäe abikirik oli olemas juba katoliku ajal, Johann Hirmsa sõdades häwitati tema aga ära, nõnda, et a.1729 ta alguslist asukohta mitte enam kindlalt ära tunda ei wõidud. Selle ajani oli Kadrina õpetaja kohustatud ükskord kuus Palmse mõisas jumalateenistust pidama. Kui aga mõis Põhjasõjas täiesti ära häwitati, peeti jumalateenistust ajutiselt ühes mõisa rehes, kuni a.1729 Palmse omanik Arend Diedrich von der Pahlen Ilumäele uue ruumika puukabeli ehitas. Palmse mölder kinkis kabelile kella ja sealne "laulumees" (palwetunni pidaja) altaripildi, mis seal praegu weel alles. Kella kinkimine sündinud rahwajutu järele tõotuse täitmiseks, mida üks laewnik merehädas olles andnud.
…Palmse mõisast neli wersta otse edasi asub Ilumäe kabel (Kadrina abikirik). Ilma iseäraliku tähtsuseta kiwiehitus, asjatundjaile on wast huwitawad mõisnikkude ja taluperemeeste wapid tema akendel. Seda huwitawam on Ilumäe kabeli ajalugu, mis lahutamata ühenduses Palmse mõisa ja walla omaga, ja kabeli asukoht.
13. aastasaja algul kinkis Daani kuningas Waldemar II Palmse walla Tallinna St. Michaeli kloostrile, kes mõni aeg hiljem ta Bertrem Jungile edasi müüs. Wiimane aga pärandas ta oma õemehele Metstaken'ile. Arwatawasti ehitati Metstaken'ite ajal Palmsesse kabel. Ei ole ka wõimata, et kabel kloostri poolt ehitati, sest tema ülesandeks oli ju ristiusu laiali laotamine, mille edu suuremaks saawutamiseks kabel ilmtingimata tarwilik. Sõjakäigud 16. aastasaja teisel poolel tegid terwe maa lagedaks, loomulikult häwines ka kabel. 1650. aastal läheb palmse mõis Pahlen'ite kätte, kes muu hulgas ka kabeli oma hoole alla wõtsid ja kelle kulul ka praegune kiwist kabelihoone ehitatud.
Wirumaa. Maakonna minewikku ja olewikku käsitaw koguteos. Rakvere, 1924
1650. aastast saadik, mil Palmse mõis von Metstakenite käest Baron von der Palhlen'ite seltsi sai, on meile selgemad ja kindlamad sõnumed meie Ilumäe kabeli üle hoitud. Kui wiimne von Metstaken, Arend Dietrich, ilma pärijata suri, sai tema wäimees Gustav Christian von der Pahlen Palmse mõisa omandikuks. Temaga algab von der Pahlenite lugu Palmses, kelle nimi meie Ilumäe kabeli ja tema koguduse looga kõige ligemalt ühendatud on…
Tähtsast Kadrina ja Ilumäe koguduse õpetajast, Samuel Neuhaus, 1734-59. aastal, kellel südamelik armastus ja truu murepidamine koguduse wastu olnud, kuuleme Ilumäe kabeli üle kiriku kroonikas järgmist jutustawat.
"Ilumäe kabeli alustusest ja hakatusest ep ole meile ühtegi teada, nii hästi ka mitte, kus kohal ta wanal ajal seisnud. Et aga kabelit olnud, on wanast kiriku raamatust (seda raamatut enam ei ole) näha, kus ühe koguduse loetamise protokolli sees, 1649. aastast, teada antud saab, et õpetaja igal neljandamal pühapäewal ja kolmandamal suurel pühal ärahukatud kabeli pärast Palmse mõisas on jutlust pidanud."
Et siin nimetatud wana Ilumäe kabel, mis oli ärahukatud, wana Wiitna kabel ep ole, millest meile 1690. aastal weel selgeste teada on, et ta kahe järwede wahel, suure Narwa tee ääres olnud, ja seda kaks korda taheti uueste ülesehitada ja temast ise kirikut oma õpetajaga teha, ilma et sellest nõuust midagi oleks saanud, wõime minu arwates selgeste sellest äratunda, et 1729. aastal, mil Ilumäe kabeli hakati ehitama, wana kabeli koha järele kuulati, ilma et keegi seda oleks wõinud nimetada. Wiitna kabeli koht seisab aga weel praegust meie rahwa meeles. Nõnda on arwata, et esimene Ilumäe kabel sõa läbi nii põhjani ärarikuti, et temast mingisugust kindlat märki enam järele ei jäänud.
"1649. aastast saadik on Kardina õpetaja weel 80 aastat Palmse mõisas, nimelt ühe suure saali sees mõisa ligidal, Jumalateenistust pidanud. Aga pärast sõa ja katku aega on Kadrina õpetaja, prausti herra Georg Handwig (1711-33), et Palmse mõis oli ära põletatud saanud, ligi oma elu otsani mõisa reie sees Jumalateenistust pidanud pidama." Tema eelkäija, õpetaja Johannes Meister, pidi sõa aeges Joa weskele põgenema ja suri Tallinas katku kätte.
"Kui aga Arend Dietrich von der Pahlen Palmse mõisa herraks saanud, ei ole tema ühe mõisa reie Jumalateenistuse pidamiseks kõlwuliseks pidanud, ja seepärast nõuuks wõtnud, üht kabelit ehitada. Et tema aga wana kabeli kohta enam ei wõinud järelekuulata, wõttis tema nõuuks kogudusele ühe platsi Ilumäel kinkida, et kabel tuleks kesk koguduse paika seisma." Praeguse kabeli koht on aga ju wanast saadik nime "Ilumägi" kannud, millest näha on, et tema oma ilu pärast ju kaua rahwale tuntud olnud.
"1729. aastal hakati seda kabelit nimetatud kohal ehitama ja 1731. aastal said wiimased tööd altari, kantsli ja pinkide kallal walmis. See kabel oli puust risti ehitatud, nõnda, et iga risti ots 4 ruutsülda suur oli. Tema põrand oli puust. Altari taga oli wäikene käärkamber. Kabeli sisse ei lubanud Palmse mõisa herra mitte surnuid matta, waid nemad pidid surnuaja peale mahamaetud saama, mis oli kabeli ümber."
"Kui nüüd kabel walmis oli, siis kinkis mölder, Porkase Arend, kabelile kellasid selle tingimisega, et kellad pidid tema enese ja temaste matmise juures ilma maksuta löödud saama." Sellest näeme, et ilus wäike rahwa jutustus, et kabeli kellad olla ühe kaptenist kingitud saanud, üks luuletus on. Jutustakse nimelt, ei Ilumäe kogudus olla kabeli ehitamise aeges nii waene olnud, et tema enesele ei wõinud kellasid osta. Seal juhtus üks kapten oma laewaga Palmse ranna ääres suures hädas olewat. Surma hädas olla kapten Jumalale tõutust teinud, Ilumäe kabelile kellasid kinkida, kui teda surmast peastaks. Kapten peasis hädast ja waene kabel sai omad kellad.
"Kabeli laulumees, Hinrich Juhan Eek, kinkis altari pildiks üht linase riide peale maalitud risti, ristilöödud Kristusega." See altari pilt on weel praegust uue kabeli käärkambris näha. "Selsamal ajal kinkis weel Wõhmase Reinu Peeter üht kaheksa arudega kroonlühtrit, mis tema ise oli puust teinud ja punase wärwiga ärawärwinud. Reinu Peeter pani ise seda kroonlühtrit koori ette rippuma."
"Kui mina ammeti peale sain - nõnda kirjutab Samuel Neuhaus edasi - puudusid kabelis weel kõige tarwilisemad kiriku riistad ära. Sellepärast palusin mina mõisa saksu, et nemad neid muretseksid. Selle minu palwe peale kinkisid mõisa saksad - wist Arend Dietrich v. d. Pahleni tütred - üht siidist karika rätikut, mille nelja nurkade peale järgmised tähed oli õmmeldud: "M. E. v. P. A. W. v. P. Anno 1735 d. 24 April."
"1740. aastal kingiti üht suurt Piibli raamatut eesti keeles, ja mõne aasta järel kinkis Arend Dietrich v. d. Pahlen kabelile üht hõbedast karikat, mis sees kullatud oli, ja üht armuleiwa taldrikut ja üht karbikest, mis sees armuleiba hoiti. Kõigi nende kiriku riistade peale oli kirjutatud: "Arend Dietrich v. d. Pahlen, 1745 d. 7. Mart."
Selle hõbe kingituse üle wõin weel järgmist wana Kadrina kiriku raamatutest teada anda. Õhe kiriku konwenti peal, mis Kadrinas peeti, ja kus Kadrina kiriku parandamise üle, mis sõa aastatel wäga oli rikutud saanud, mõisa herrad nõuu pidasid, palus Palmse Baroni herra v. d. Pahlen, et temale wana kiriku hõbedat, nimelt üht wana karikast, üht taldrekut ja üht karbikest äramüüakse. Selle palwe peale sai temale kõik kiriku wana hõbe, summas 103 looti, loot 50 kopika eest, 51 rubla 50 kopika eest äramüüdud. Sissetulnud raha pruukis sel ajal sõa läbi waeseks läinud Kadrina kiriku konwent kiriku parandamiseks ära. Sellest wanast hõbedast said aga need ilusad kiriku riistad tehtud, mis praeguni meie kabeli altarit ehitawad. Nõnda aitis üks kogudus teist. Ilumäe kabel sai oma hõbe riistad, Kadrina kogudus oma kiriku parandamist.
Samuel Neuhaus kirjutab weel, et ühes wanas koguduse loendamise protokollis olla lugeda olnud, kuidas ju sada aasta eest selle asja üle nõuu peeti, kuidas Ilumäe kabelit suurest kihelkonnast wõiwad äralahutada ja temale ise-õpetajat anda. Mikspärast see asi korda ei läinud, ep olegi Neuhausile teada, aga temagi tunneb seda raske südamega, et ta oma Ilumäe kogudusele wõiwad nii wähe ja arwaste Jumala sõna kuulutada ja temale õigeks hingekarjatseks saada. Seda rasket tundmist on enamiste kõige Kadrina õpetajatel tänapäewani olnud. Et Ilumäe koguduse lugu nüüd parema järje peale saaks, katsus Neuhaus kõikipidi Ilumäe kogudusest ühe ise-kihelkonna oma õpetajaga teha. Neunaus pakkus kõik oma kabeli maksusid uue koguduse õpetajale. Baron v. d. Pahlen lubas temale maid ja maja. Asi oli ju korda minemas, seal arwati wiimaks ometi uut kihelkonda liig wäikseks saavad, et oma õpetajat wõiwad ülessepidada. Ka oli Kuusalu kihelkond liig wäike, et temast oleks wõinud tükikest Ilumäe kogudusele ärajagada, ja Haljala konwenti herrad ei olnud ühes nõuus, omast kihelkonnast maid äraandma. Nõnda näeb Neuhaus wiimaks kurwa meelega, et kõik tema waew ja püüdmine asjata olnud ja wana lugu edasi peab jääma.
Kadrina kiriku rehnungi raamatutest on näha, et 1734. aastani Ilumäe kogudus ja iseäranis mõisa saksad kõik kabeli wäljaandmised, nagu parandamised j. m. oma kuluga on kannud. Aga sest aastast saadik leiame ka Kadrina kiriku rehnungite sees Ilumäe wäljaminekud jauks ülessepandud. Nimelt wiina ja armuleiva eest enamiste aastas 3 rubla. Sest madalast arust wõime küll arwata, et koguduse arw siis palju wäikem ja ka wist laualkäimine palju wähesem olnud.
1778. aastal kuuleme kiriku konwenti protokollist, et Ilumäe kogudus täieste ise, ilma Kadrina kiriku abita, oma kabeli korraspidamise eest hoolt kannud. Sest kui sel aastal Kadrina kirik jälle pidi parandatud saama, ja ka kabeli kogudust selle tarbeks taheti sundida päiwi teha, nõudsid Hans v. d. Pahlen ja Kolga krahw Stenbock, et siis ka suur kihelkond Ilumäe kabelit aitaks kohendada, kui seda tarwis läheks. Selle nõudmise peale tegi konwent otsuseks, et kabeli kogudus kõigest maksudest Kadrina kiriku ja köstri maja parandamise tarbeks pidada lahti mõistetud saama, aga õpetaja maja ja hoonete eest suure kihelkonnaga kous pidi hoolt kandma. Mõne aasta järel sai ka weel konwenti poolt seatud, et Kadrina köstri palk Ilumäe koguduse poolt lõpeks, ja seda edespidi Ilumäe kabeli laulumeestele maksetakse, nagu see tänapäewani olnud.
Ilumäe laulumehed - nõnda nimetati wanast ajast saadik neid mehi, kes õpetaja äraolemise aeges kabeli Jumalateenistust pidasid lugesid esialgu kogudusele aina mõned tükid katekismuse seest ette ja laulsid temaga. Pärast kuuleme, et nemad ju piibli raamatust olla lugenud ja palwet teinud. 1794. aAstal saab laulumeestele ju üks jutluse raamat Jumalateenistuse pidamiseks kätte antud. Nemad matawad ka surnuid koguduses ja ristiwad lapsi.
1796. aastani said aga weel mõned surnud Ilumäe kogudusest, Kadrina kirikusse maetud. Seal hingawad altari ees mitmed v. d. Pahlenid, ja suure kiriku ukse all ka mitmed tähtsamad, rikkamad inimesed Ilumäe koguduse seast.
1814. aastal on wana Ilumäe kabel nii waeses wäljaspidises olekus, et kogudusele käsku antakse, seda täieste äraparandada. Aga peale seda oli ka kabeli ruum suure ranna kogudusele liig wäike. Ju Hans von der Pahlen oli sellepärast üht kapitali, 800 rubla suur, seadmisega kogudusele kinkinud, et seda raha tulewas ajas ühe uue kabeli ehituseks pidi pruugitama.
Kindrali herra Carl Magnus von der Pahlen täitis seda soowi ja sai meie uue kabeli ülesseehitajaks, kelle 50 aastast juubeli püha meie täna oleme pühitsemas. Oma kuluga, 40,000 rubla eest, on ta meie praeguse kabeli lasknud ehitada ja selle armulise teu läbi Ilumäe kogudusele üht heategemist ülessenäitanud, mis tema senni kui Jumal temale elupäiwi siin maa peal kingib, tänuga saab meeles pidama. Uut kiwi kabeli ehitati wana puu kabeli ligidale. Endine Eestimaa rüütle-kou pea wanem, Alexander v. d. Pahlen, pani oma isa käsu peale uue kabelile esimest aluse kiwi ja 1843. aastal 22. Augustil sai meie kabel Eestimaa kindralsuperintendenti herrast, Dr. Rein, Kadrina õpetaja Arnold Friedrich Johann Knüpferi aeges järgmiste sõnadega sissepühitsetud:
"Pühha, pühha, pühha on meie Jummal, ja keik mailm on Tema au täis! Ja nüüd sedda Sure Keisri polest mo peäle pandud ammetit möda pühhitsen ja õnnistan minna seddasinnast uut kodda ristirahwa Jummala koiaks, ühheks palwe- ja Jummala tenistusse koiaks Jummala se Issa, Poia ja pühha Waimo nimmel. † Amen.
Sesinnane paik on pühha! Jummalale ja temma Poiale, Jesusse Kristussele olgo ja jägo se kodda pühhitsetud; siin sago semet külwatud iggawesseks eluks! Siin pühha Waim õppetago, walgustago, pühhitsego, trööstigo ja römustago usklikkude hinged!
Kes ial kirriko kella heält kuleb, walmistago süddant taewa pole! Kes ial seie paika astub, sago täidetud selle mõttega: "Siin on Jummala Waim wallitsemas, siin on taewa wärraw, siin tousko hing waimo tibadega taewa, ning üle keige mailma römo ja kurwastusse, igawesse taewa issa pole". Keik, mis Jummalast tunnistab, ja Jummala jure juhhatab, on pühha! Keik, mis siin näte ja kulete, kutsub teid Jummala pole! Pühha! Pühha! Pühha! On meie Jummal! Nenda hüab heäl kantsli ja altari poolt, ning teie usklikkud süddamed kostawad: "Ja meiegi peame pühhad ollema!"
1868. aastal kinkis mõisa herra Alexander von der Pahlen kogudusele üht hõbe ristimise waagnat. Pea pärast uue kabeli sisseõnnistamist sai kiriku aed kiwise müüriga ümberpiiratud ja Kadrina poolt tehti teesid, istutati puid ja põesaid, ja praegune mõisa herra, Alexei von der Pahlen, laskis aegamööda ka Ilumäe kirikuteed noorte puudega äraistutada..
Möödaläinud wiiekümne aastate jooksul on iseäranis weel kaks tähtsamat asja nimetada. 1888. aastal 11. Septembril sai meie kabel uut suuremat orelat, mis Simona kirikust 150 rubla eest osteti. Raha selle tarbeks sai jaoks vana orela müümise, jauks mõisa sakste andede, jauks ühe korjanduse läbi, mis koguduses tehti, kokku korjatud. Endine weike kabeli orel sai Wohnja walla koolimajas ülessepandud.
Aga tähtsam uuest orelast, mis meie Jumalateenistusi oma ilusa heälega saadab, on uus Jumala sõna kuulutaja, uus köster, keda meie kabel kolme aasta eest, 1890. aastal 15. Mail, on saanud…
Ilumäe kabeli 50 aastase Juubeli püha mälestuseks. Tln, 1893.
Minevikuhuviliste tähelepanu on sageli köitnud vabatalupoegade kiht kui õigus- ja sotsiaal-ajalooliselt mitmeti silmapaistev. Tihtipeale kiputakse vabade hulka lugema ka Palmse talupoegi, kelle nn. vappe olevat kujutatud klaasimaalidena Ilumäe kabeli aknais. Kuidas on sellega lugu tegelikult?
Ilumäe praegune kabel Lahemaa Rahvuspargis ehitati 1843. aastal. Vitraazhaknad pärinevad eelmisest, 1729 rajatud puukabelist. Kuuel neist näeme neljateist vappe ja embleeme kujutavat maali. Kaks on pühendatud Palmse parunile ja tema prouale, kuus möldriperekondadele ja üks taluperemehele.
Möldriperesid on Ilumäe kabeli aknail esindatud viis, neist neli vesiveski omanikku - Porgaste (Arendt Porggast, Mall Porggast), Laviki (Jürgen Lawick), Sae (Marten Sae), Jacob Falck - ja üks tuuleveski mees - Diedrich Muick. Porgaste Arendil, kes kabelile kella kinkis, võeti nähtavasti ka naine aknale (just nagu parunil tema proua). Samal ajal on mõni mölder päris kõrvale jäänud.
Vesiveski pidajail on ühesugune embleem: sirkel ja vinkel kilbil pooliku vesiratta peal, kilp on varustatud kaski (kiivri) ja mantliga. Kaskikaunistusena näeme teistel "vappidel" kolme kasvavat viljakõrt, ainult Sae Mardil palgisaagi, ilmse vihjena omaniku nimele. Kilbihoidjate kohal ja asemel on loorberikasvud. Nelja erineva vesiveskiperekonna sarnane embleem näitab: tegemist pole mingite perekonnavappidega, mida enne või pärast oleks kasutatud. Need on etteantud motiividel loodud meelevaldsed kujutised. Eeskujudeks võeti tõenäoliselt Saksamaal jaShveitsis tuntud kodaniku- ja talupojavapid (millest viimased on väga harva pärilikud). Neil sümboliseeritakse omaniku tegevust (ader, sirp, kirka), sageli kasutatakse viljapäid, lehtedega varsi, südameid.
…Pole ka pidepunkti, mis lubaks väita, et Ilumäe kabeli akendel kujutatud embleemid oleksid mingid kodaniku- ja talupojavapid. Ainult Pahlenite ja von der Feldenite vapid olid tõelised, aadlivapid, teised kõik aga nähtavasti vabalt loodud embleemid. Noor Arendt Diedrich von Pahlen, Rootsi kindrali tütrepoeg, kes pärast Uusikaupunki rahu Rootsist Palmsesse tagasi tuli ning oma mõisale Ilumäele kirikliku keskuse rajas, tahtis ennast nähtavasti kujutada lasta tõelise suurhärrana. Nii nagu keisrit või kuningat ümbritsesid alati suurfeodaalid, nii tahtis Pahlengi Ilumäe kabeli aknail näha enda ja abikaasa suguvõsade vappe alluvate opmanite ja möldrite "vappide" kõrval. Ehk nõnda olid mõeldud ka tänapäeval huvi äratavad Ilumäe kabeli vitraazhid.
Enn Tarvel. Vapimaalidest ja "vabatalupoegadest". Horisont nr. 9, 1986,
lk. 35-36
Need klaasimaalitehnikas väikesed vapikujulised taiesed jäädvustavad puukabeli ehitajate - Palmse mõisnikepaari, mõisavalitseja, kellegi hr. Daniel Öhlersi ja kaheksa talupoja nimed. Vapimotiivid - tuuleveski, poolik veskikivi, künd härgadega - jutustevad talumeeste tegevusaladest. Ühe pärimuse kohaselt olevat mõisnik tellinud vitraazhid Pariisist, kunstiajaloolased peavad tõenäolisemaks Tallinna klaasikunstnike autorlust. Teingi pärimus, mille kohaselt vapid jäädvustavad vabatalupoegade nimesid, kes Karl XII käest Põhjasõja ajal oma priiuse saanud, pole miskit tõestust leidnud, ehkki seda on trükisõnas laiemaltki levitatud. Arhiiviürikutes on nii Marten sae, Jacob Ewalt ja Dietrich Muick, Jacob Falck, Jürgen Lawick kui ka Mall ja Arendt Porgast kõik adratalupoegadena kirjas: nad pidid nii mõisategu tegema kui ka koormisi kandma.
A.-M. Halliku. Tere, Lahemaa! Lahemaa kunstist. Kodumaa, nr. 8, 21. veebruar 1979.
08.2001
02.2003
