EELK
Esilehele Kirikutelehele
Tagasi kirikutelehele
Karja kirik vanal fotol
Karja kirik enne...

Karja kirik
... ja nüüd

Altar
Sisevaade altarile


Enam kui ükski teine Saaremaa jumalakoda püsib Karja kirik veel tänagi oma keskaegses eheduses. Mandriinimese kirikutorni otsiv pilk seda Karjast ei leia. Kunagi olid kõik teisedki Saare-Lääne kirikud kellatornideta, kuid meid keskajast lahutavatel aastasadadel on need lisandunud kõikjale peale kahe - Karja kiriku Saaremaal ja Muhu kiriku. Huvipakkuv, et mõlemad jumalakojad on pühendatud pühale Katariinale.

Karja kirik on küll esmapilgul äärmiselt tagasihoidlik, kuid otsekui ehtelaekas peitub selles Saaremaa väikseimas pühakojas rohkem kui ainsaski teises meie maakirikus keskaegseid raidskulptuure. Skulptuurirohkusega veel ei piirdu Karja kiriku imeline kunstirikkus - siin võib näha ka unikaalseid võlvi- ja seinamaalinguid.

Ehitati see ühelööviline, kahevõlvikulise pikihoone ja nelinurkse kooriosaga pühakoda arvatavasti 13. sajandi lõpuveerandil või 14. sajandi algul - kirjalikke teateid ehitusaja kohta säilinud ei ole. Kooriruumi põhjaküljel paiknev kahe võlvikuga käärkamber on samavana, hilisem lisandus keskaegsele ehituskehandile on üksnes lõunaeeskoda (oletatavasti 18. sajandist). Kolmest algsest portaalist purustati Jüriöö ülestõusu aegu külgmised, neist põhjaportaal sestpeale kinnimüüritud, aga lõunaportaal paikneb eeskoja varjus. Esimest kokkupuudet Karja kiriku kauni raiddekooriga kogeb kirikuline juba läänes paikneva peaportaali ees seistes. Teravkaarne portaal on kujundatud kaheastmelisena nii, et kumbki astmetest toetub sambale, millel on kõrggootikale omase loodustruudusega dolomiidist välja tahutud lehtkapiteel ja miniatuurkonsoolidega baas. Seespoolsete sammaste tüvis on kaunistatud veel ka kannelüüridega. Kõik Karja kiriku uksed on olnud riivpalkidega suletavad - siingi on jumalakoda nagu kõikjal mujal keskaegsel Saaremaal täitnud kaitseülesandeid. Kamingi käärkambri võlvipealsel viitab sellele, et sõja eest otsiti pühakoja müüride vahel pelgupaika ning peavarju võidi pakkuda ka palveränduritele.

Ristvõlvid on Karjas kõrged ja varustatud veesülititega - needki päranisuised maalingutega kokkusobitatud dolomiitnäod on osa kirikus kõikjal leiduvast ilmekast raiddekoorist. Võis olla üks ja sama meister, kes tahus välja Karja konsoolpilastrite ja -sammaste kapiteele, ka päiskivide pinda katva lehestiku ja hiljem töötas Pöidegi kirikus. Kuid Karja kirikule võrdset figuraalplastika rikkust ei leidu mujal ligilähedaseltki. Kõigi kujude huulil, kui tegu ei ole just rumalat ja kurja kehastavate tegelastega, mängleb malbe, rahusisendav naeratus. Kaks hoburaudsõlgedega talunaist põhjaseina rippsamba kapiteelilt on dolomiiti raiutud hoiatuseks keelekandmispatu eest - ühel neist on juba pikkade küünistega kurat kukil. Samasse reljeefigruppi kuuluv mees, sõrmed suu ette tõstetud, ja suur heraldiline roos, vaikimise sümbol, manitsevad kirikulist tasadusele.

Skulptuurigrupp püha Nikolausega Pikihoone ja kooriruumi vahelise võidukaare külgedel, gooti tornikeste ja baldahhiini all kõrguvad suurimad Karja kiriku skulptuurikompositsioonidest - meestepoolse piilari tipus lugu pühast Nikolausest; naistepoolsel peategelaseks püha Katariina. Esiplaanil mitra ja piiskopisauaga, täispikkuses püha Nikolaus on jäädvustatud ulatamas läbi torniakna kaasavara ühele kolmest naerunäolisest vooruslikust neitsist. Nikolausele kui meresõitjate kaitsepühakule viitab paati süles hoidev mungafiguur, kolmas stseen kirjeldab pühakut kui süütu noormehe päästjat hukkamisest. Samuti kui Nikolaus, oli ka Katariina, Kristuse pärast märtrina hukatud tark ja kaunis neitsi Aleksandriast üks keskaja väga armastatud pühakutest. Rooma keiser Maxentiuse armukeseks saamisest keeldunud Katariina heideti vangitorni, kus ta mitte ainult ei taganenud usust, vaid võitis Kristusele nii Maxentiuse abikaasa keisrinna Faustina, väepealik Porfiriuse kui ka 200 vahisõdurit - kõik surmati koos Katariinaga rattal. Õnnis ilme näol, seisab Katariina, hoides ühes käes palmioksa, teises Pühakirja, ta jalgade all piinleb kuradist piinatav Maxentius. Inglid on tõstnud Katariina pea kohale krooni, Faustina ja Porfirius palvetavad ta kõrval, kompositsiooni tagumisteks figuurideks on Peetrus ja Paulus.

Raidreljeef Kolgata Ristilöömist, nagu seda kirjeldab evangelist Luukas, näeme haruldasel Kolgata-reljeefil, mis paiknes lõunaportaali vimpergil, aga nüüd lõunaeeskoja ukse kohal. Reljeefi keskmes on Ristilöödu, kelle kõrval seisavad, kurbuses pea langetanuna Maarja ja Johannes. Selle ristile naelutatud kurjategija hinge, kes Kristuse ära tundis, võtab vastu naerunäoline ingel, aga Jeesuse pilkaja suust kisub hinge välja kurja lõustaga tiivuline - kurat. Reljeefi kroonib kolmnurkne pealmik, millel põiminguga liiliarist kui mitmetähenduslik kristlik sümbol, kaheksaharuline täht selle kohal tähistab uuestisündi Pühas Vaimus.

Altarikrutsifiks Ka Karja kooriruumi sekkotehnikas võlvimaalingud kõnelevad kirikulisega keskajal väga levinud ja kõigile mõistetavas sümbolite keeles. Koori põhjaseinale, kus aknaava puudub, on selle asemel kõrge teravkaarne illusoorne aken maalitud Karja pühakoja sisustuse ja kirikuvara hulgas on tunnismärke õige mitmest sajandist. Võimalik, et juba kiriku pühitsemise aegu oli olemas seesama dolomiidist ristimiskivi, mille kupaosa, hilisemal, nurgelisel mõigaspiilar-jalal, kuulub kujunduselt nn. Vestfaali tüüpi. Hilisgootikast on väheldane polükroomsest puidust altarikrutsifiks. Kantsel, mille korpusetahvlitel kolm aadlivappi, pärineb renessansist barokile üleminekuajal Kuressaares tegutsenud tislerilt ja puunikerdajalt Balthasar Raschkylt (1638). Leidub barokne kroonlühter ja küünlajalgu. 19. sajandi 80. aastad tõid Karja kirikusse pseudogootikat oreliprospekti (Gustav Normanni orel, 1882) ja altariseina näol (F. Giencken, 1887). Altarimaal "Kristus ristil" on samal 1887. aastal Guido Reni teose järgi maalitud kellegi Mackeri poolt.



Karja kiriku ehitamisest

Rahvas rägib, et Karja kirik olle praegus oma teisel ehitus platsil. Ennemuiste asunud ta Ratla külas nimelt Karja tänaval. Selle kirikuga olnud seal aga väga imelik asi. Sada töömeest olnud päeval kirikut ehitamas ja teinud igapäev poole kiriku müüri valmis, aga kui mehed teisel päeval jälle tööle olnud seinad maini maha lõhutud. Nõnda tehtud seda tööd mitmed ead aastad, müür lõhuti aga ikka ära ilma et oleks miski selgust lõhkuja kohta saadud. Mehed nähes, et tööst midagi välja ei tule läksid küla targalt nõu küsima.

Tark öelnud kohe: "Teie olete kiriku ehitanud just vana kuradi teele ette ja igal öösel läbi käies purustab ta oma sellidega müürid täielikult." Targa õpetus: "Teie võtke külast härja vankrid ja kuhu härjad seisma jäävad on õige kirikuplats."

Nõnda tehtigi nagu tark õpetas.

Õhtul pandi härgadele vankrid nurgakividega järele. Ja sõit läks nägisevatel puu vankritel läbi öö-pimeduse; mehed aga ise sammusid aeglaselt ilma härgade märkamata järele. Jõudis kätte hommik, härjad olid läinud teise poole praegust Linnaka küla kuhu nad magama olid jäänud. Seal algas nüüd kiriku ehitamine täie hooga ilma saatana kiusatuseta. Seal seisab ta veel praegugi; ta on elanud läbi raskeid aegu.

Ta on olnud rahvale kaitseks sõdade ajal. Ta on olnud Jumala sõna kuulutuse kohaks 400 a. Kirik on ilma tornita jäänud sellepärast et ta on ehitatud väga kõrgele mäele kust ta paistab kaugele ja oleks oma torniga hakanud segama merel sõitvaid laevu.

Üks kirik ilma tornita
Mis paistab Soela rannale
Sääl on see kirik tornita
Mis kümme korda lõhuti.

Eesti Kirjandusmuuseum, ERA II 230, 52/4 (14) < Karja, Pärsama v., Metsaääre k. Koikla algk. Aleks. Aav < Joh. Aav (1939)



Ennevanasti olnud Karja kirikul üks imelise helinaga kell, mis tahtmatalt pannud end kuulama. Kord ühel õhtul olnud üks pere õues, kui kuulnud äki kaheksma klm. kaugusel Karja-kiriku helinat. Pärastise küsimise peale ei olnud aga keegi kella löönud. Aasta pärast aga olnud maailma sõda. Sõjaajal viidi see kell, kartusest röövijate vastu, ära, kuna hiljem uus kell toodi.

Eesti Kirjandusmuuseum. ERA II 230, 20 (4) < Karja, Pärsama v., Põlde k. - Koikla algkool. M. E. Rasu < Priidu rasu, 53 a. (1939)

Koostanud Sirje Simson
01.2002

Tagasi kirikutelehele

Lehe algusesse
EELK esilehele Deutsch English Eesti Sisukord Lisa kiri! Uudised pikemalt