Kihelkonna kirik
Kihelkonna peaingel Miikaelile pühendatud kirik kuulub vanimate Saaremaa pühakodade hulka, kuid oli erandlikult juba algselt kavandatud pikihoonega võrdselt laia läänetorniga. Siiski, algse tornivõlviku ette ehitati see kõrge ja sale-sihvakas uusgooti kiivriga torn, mis täitnud ühtlasi ka tuletorni ülesandeid, valmis alles 1891. aastal. Kahe võlvikuga ühelöövilisest pikihoonest koosnev algkirik, millele kaar-avaga liitub tornivõlvik läänes ja pikihoonest kitsam nelinurkne kooriruum idas, sai valmis Saare-Lääne piiskopi ja ordu ühisettevõtmisena (mõlemil oli kiriku üle patronaadiõigus) arvatavasti 13. sajandi II poole keskel, peale 1260-1261. aasta saarlaste ülestõusu. Seejuures kooriruum, kui kiriku vanim osa, võis valmisehitatud olla juba enne 1254. Kihelkonna kirikuehitajad jõudsid Saaremaale ilmselt Vestfaalist ja olid ligidalseisvad Valjalas töötanutele. Läänetorni algset ehituskava seostatakse sõjalist huvi omava orduga, kes oma plaanidest aga oli sunnitud loobuma peale seda, kui piiskop pooleliolevast ehitusest lahti ütles, võimalik et vastutasuks torni ehitamata jätmist nõudes. Tornivõlviku põhjaseina ehitatud kõrgelt algav müüritrepp jäi võimaldama ohu korral redupaika võlvipealsel. Ordu ja piiskopi vahelistes tülinais on Kihelkonna kirikumüüride ees lahingutki peetud. Võlvid selles pikliku ruumimõjuga kirikuhoones on kõrged domikaalvõlvid, võlviroided kannavad dekoratiivset rolli ning nende astmelised eendtoed pikihoones on sarnased Valjalas ja Kaarmas leiduvatega, aga kooriruumis kasutatud tüvisevõruga tugisambamotiiv kordub Karjas ning Pöidel. Pikihoone rippuvalt eenduvad päiskivid on Valjala eeskujul nelinurksed, koorivõlvi päiskivi aga erandlikult nuia meenutav. Võimalike keskaegsete võlvimaalingute täielikule väljapuhastamisele kaitsva lubjakihi alt seni veel asutud ei ole, et oskamatusest ei korduks Valjala ja Muhu seinamaalide kurb kogemus. Kihelkonna kiriku kolmest teravkaarsest portaalist lõunapoolseim on harvaesinevalt kolmik-kaarelise ukseavaga ning selle portaali profileeringule ei leidu analoogi lähemal kui Kesk-Euroopas.
Nagu teisteski kirikutes, kus kellatorn puudub, paiknes Kihelkonna kirikukell viiluluugis, kuni eraldiseisva kampaniili püstitamiseni 1638. aastal - teist sellist rajatist ei ole säilinud ei ole terves Eestis. Uusaegse läänetorni lisandumisel monteeriti sellesse senine põhjaportaal, aga samuti ka algkiriku lääneseina ümaraken. Täiendavalt hakkas tornifassaadi kaunistama raidreljeef, mis kujutab kirikule nimeandnud peaingel Miikaeli võitlemas lohekujulise saatanaga.
Pühakoda Kihelkonnal on äärmiselt rikas väga vanast ja haruldasest kirikuvarast. 1591. aastast pärineb altarisein - triptühhon, mis koosneb maalist "Püha õhtusöömaeg" (see oli tol ajal ja veel ka 17. sajandil eelistatuim altarimaalisüzhee meie kirikutes) keskosas ja Ülestõusmist kujutavast maalist kaarjal, Usu, Lootuse ja Armastuse sümbol-figuuridega pealmikul. Triptühhoni kummalgi tiival on püha õhtusöömaaja seadmissõnad - ladina ja saksa keeles, keskmaali kohal aga saksakeelne salm 1. Kor. 10, 16. Renessansstiili aega kuuluval Saaremaa vanimal kantslil, mille korpust kaunistavad korintoslike kapiteelidega sambad ja inglipead ning aadlivapid, leiame aastaarvu 1604 (kantsli kellukjas põhjaosa on lisand 18. sajandi lõpust). Saaremaa tuntud tisleri ja puunikerdaja Balthasar Raschky nime leiame hermi-pilastritega epitaafmaalingult (1650). Valgustitegi seas leidub esemeid nii renessanss- kui ka barokiajast, veelgi vanem on suur valgevasest ristimisvaagen Maarja kuulutusstseeniga. Säilinud on paar 15.-16. sajandi hauaplaati. 1786. aastal jumalateenistuse ajal siit ilmast lahkunud õpetaja, assessor Johann Gottlieb Kleineri ja tema abikaasa klassitsistlik marmormälestusmärk paikneb koori põhjaküljel.
Koostanud Sirje Simson
Kihelkonna kiriku ehitamisest
Kui alguses oli hakatud Kihelkonna kirikut ehitama siis pole algul kavatsus olnud teda sinna kohta ehitada, s.o. orgu.
Olnud suur ja rikas mees keda hüütud Annu Toomaks. See pidanud Kihelkonna kiriku omal kulul üles ehitama ja teinud ka algust. Algul hakatud Kihelkonna kirikut Kabeli mäele ehitama sinna kus praegus seisab kellade koda. Arvatud ehitajate poolt see paik kõige kohesemaks. Kuid sääl sündind selle ehitamisega sarnane lugu, et mis päeva üles tehtud see jälle öösel maha lammutati. Kurivaim pole lasknud mitte natukestki edasi jõuda ehitamises. Katsutud kõik kunsid ära kuid viimaks nähtud et nõnda enam edasi ei saa ja et peab kiriku ehitamiseks parema koha välja valima.
Selleks rakendatud paar täiesti ühte nägu härga vankri ette pandud kiriku nurgakivid vankrile ja lastud siis härgadel minna kuhu nad tahtvad.
Härjad olid niiviisi viinud kiriku nurgakivid hoopis orgu ja sinna hakatud kirikut ehitama ja ehitamine tasunud ennast päris hästi. Pole enam kordagi öösel seda osa lammutatud mis päeval tehtud. Sellest see tulebki et kirik on praegus nii ebasündsalt orgu ehitatud.
Et aga kellahääl siiski kaugemalle kuulduks siis tehti mäele kellade jaoks väike vari mis praegugi veel olemas on ja Kellakojaks kutsutakse.
Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulekogust. M. Tooms Kihelkonnast.
Rootsi kuningas Karl XII teatakse, et tema on kinkinud kihelkonna Püha Mihkli kirikule kirikukellad. Need viidud ära. Maailma sõja ajal. Nendel kelladel olnud Karl XII ratsa kujutus peal.
Eesti Kirjandusmuuseum. EklA, AAS st.-ar. 36, 39 < Kihelkonna khk. ja v., Odalatsi k., Välja t. - Jaan Jensen < Mart Teär (1928)
01.2002
