Vanal postkaardil
Tänapäeval
Sisevaade vanal fotol...
... ja tänapäeval
Kantsel
Apostel Luuka figuur kantslil
Leesi pühale Katariinale pühendatud jumalakoda ehitati 1865-1867. aastail Juminda kabeli järglasena ning eeskujuks võttes mõni aeg varem (1853) Loksale püstitatud uut kabelihoonet. Mõlemad, nii Leesi kui ka Loksa teenisid Kuusalu koguduse mereäärsete abikirikutena, seepärast neid kõnepruugis tihti kutsutakse kabeliteks tänini, kuigi kogudused on iseseisvad olnud juba mitu aastakümmet.
Kerge tõusuga tee, mis viib põliste pärnade varju peitunud Leesi kirikutrepi ette, läbib pikalt Leesi kalmistut - kirik on ehitatud külakalmistu kagunurka. See paekiviseintega hoone moodustub, tornialuse eeskoja järel, ühestainsast ristkülikukujulise põhiplaaniga, rõhtsa puitlaega ruumist, mida valgustavad suhteliselt avarad, ülalt kerge kaarega aknaavad. Eraldiseisev koor puudub, pole ka käärkambrit. Gustav Terkmanni ehitatud orel ei paikne läänerõdul, vaid küljetsi meestepoole pingistiku ees. Põhjaseina ääres seisab samal joonel värvikas kantsel, mille küljenishidesse on mahtunud Kristuse ja kolme evangelisti nikerdfiguurid. See varabarokne kantsel asus 1864. aastal mahalammutatud Harju-Jaani vanas kirikus, kust jõudis, küll ümberehitatuna, kõlaräästa ning kunstipäraselt viimistletud jalamita, naaberkoguduse heatahtliku annetusena Leesi kabelisse. Neljas evangelistikujudest (Matteus) on tänini Harju-Jaanis alles.
Võibolla on see 1646. aastal valminud tisleri- ja nikerduskunsti-tööTallinna tolleaegse nimekaima meistri Tobias Heintze 
töökojas? Esimeseks altarimaaliks uues kirikus oli tõenäoliselt senine Juminda kabeli altarimaal "Kristus ristil" - laudtahvlile maalitud õlimaal 17./ 18. sajandist. Vana altaripildi vahetas uue pseudogootiliku altariseina paigaldamisel välja Theodor Albert Sprengeli kaheosaline lõuend "Päästa mind, Issand!" (ülaosas kujutatud Kristust ristil). Matteuse evangeeliumi 14, 28-31 põhjaline süzee, kus uppuv Peetrus klammerdub merelainte eluohtlikus meelevallas oma Päästja käe külge, leidis meelsasti kasutamist just rannakabelites.
Vana altarimaaliga ligikaudu samaaegne lõuendile maalitud "Kristus ristil" omab autori signatuuri Tõno Mick ning pärineb samuti Juminda kabelist. Leesi kiriku vanimad kunstiesemed ongi kaasa toodud Juminda kabelist, sealhulgas puidust, ülesepistatud rahapakk, imeline kogu väga vanu laualühtreid, mitu tinakarikat ja -leivikut. Tornieeskojas rippuva kolmemastilise purjelaeva mudeli valmistas 1920. aastatel kohalik talumees Mart Paadimeister.
Koostanud Sirje Simson
Mõned teated Jumida ja Leesi kabelitest
Esimene Kadrina kabel Kolga rannas oli ennemuiste eemal Jumida neeme otsas mere sees. Arwaste läksid laewad sealt mööda, ilma, et laewamehed mäele ei oleks tulnud, kabelis Jumalat tänanud ja oma anded kabeli laeka pannud. Millal see kabel ehitati, ei ole teada, aga juba 1678. aastal oli ta niipalju vana, et uut tarwis läks.
Seda ehitati selsamal aastal teise kohta Jumida külasse ja pühitseti Jaanipäewal Jumala kojaks. Kuusalu õpetaja oli sel ajal üks mees Böckler'i nimega; see kirjutas punase pliiatsiga pühitsemise päewa seina peale. Selle teise Jumida kabeli ehituse kulu kandis selleaegne Kolga krahw Gustaw Otto Stenbock, Rootsi riigi minister ja ülem admiral.
Aastal 1865 oli see kabel nii wana, et seinad ja torn ammugi winklist wäljas ja tormiliste ilmadega alati kartus oli sisseminnes. Nii pidi siis kabelikogudus oma õpetaja W. Kentmann'iga uue kabeli ehituse peale mõtlema. Nõupidamistel ei jõutud esialgul otsusele: kuhu uus kabelihoone pidi saama ehitatud. Neeme idapoolsed külad seisid Jumida küla poolt, kuna läänepoolne rahwas Leesi küla poolt oli. Wiimaks kaldus enamus ikkagi Leesi küla poole ja nõnda sai siis 15. Mail 1865 a. selle praeguse kabeli nurgakiwi pandud. Ehitustöö kestis peaaegu poolteist aastat. 17. septembril 1867 a. oli wiimane lauapüha wanas Jumida kabelis; järgmisel pühapäewal luges laulumees wiimist korda wanas kabelis ja 1. Oktobril õnnistas Ida-Harjumaa praost Berg mitme teise õpetaja juuresolekul uue Leesi kabeli jumala kojaks.
Kadunud praost W. Kentmann on selle puhul kiriku kroonikasse kirjutanud:
"Saatku see Jumala koda palju tõe- ja Jumalatundmist meie rannakogudusele! Issand ise õnnistagu ewangeliumi kuulutamist tema kantslist! Leesi kabel on uue Loksa kabeli plaani järele ehitatud, tema mõõdud on aga wähemad. Sularahas on see ehitus maksma läinud 750 rubla, 150 rubla oreli ehituse kulu kaasa arwatud. Umbes 100 rubla wõlga jäi õnnistamise päewal weel kabeli peale. Suurem jagu ehitusekulusid tuli wabatahtliste annetuste läbi kokku. Ewangeliumi-luth. koguduste abikassa andis 200 rubla. Majorati herra krahw Stenbock andis materiali, ostis 100 rubla eest ühe pruugitud oreli wärgi ja maksis esimesel ehituseaastal ühe müürisepa palga.
Oreli ümberehitamiseks andis Kadapiku Jaan Kröönwalk 80 rubla. Kuusalu peakogudus korjas 75 rubla ja aitas Muuksi külast kiwa wedada. Kolga wald andis 200 rubla ja kabelikogudus ise korjas 54 rubla (sellest tuli muist kokku ühe maksu läbi, mida Soomereisude puhul iga paadi pealt kabeli heaks wõeti).
Harju-Jaani kogudus kinkis uuele kabelile oma wana kantsli, mis meile kalliks mälestuseks ning ühe naabri koguduse wennaliku armastuse märgiks jäeb.
Aga mina tänan Jumalat südamest, et ta meid seia maale on aitanud ja ei ole meid mitte lasknud häbisse saada. See kabeli ehitus oli raske töö, ta ei ole mitte ilma õhkamiseta lõpule jõudnud. Aga meie mured - õhkamised ei ole seda mitte teinud - Jumal on meid imewiisil aidanud. Temale ogu tänu ja auu! Nüüd ehitagu tema oma koda ka koguduse südametes ja kodades!
1880. aastal sai kabelile koguduse annetega kaks kella muretsetud (nendest sai üks wanast ümberwalatud, teine oli uus).
1884 a. sai kabel ühe uue altari ja altaripildi (150 rubla eest).
1892 a. sai katus uueste löödud ja uued uksed pandud.
29. Mail 1905 a. sai uus orel õnnistaud (ta maksis 700 rbl.)
Issand! Ma armastan su koja eluaset ja sinu auumaja paika! Taw. laul 26, 8
Leesi kabeli juubelilaululehelt (1917)
Kuidas ehitati Jumindale esimene kabel
Kui taanlased Eestisse hakkasid tungima, joudasin nämäd väljä Jumida Sääreotsa. Oli kangesti udune päiv ja taanlased soitasid karule. Nämäd palusid Jumala, et kui nämäd veel eluga pääsevaäd ja kuhu kohta, sinne ehitäväd kabeli.
Olidki joudand sinne randa. Üks mees otand sõela ja otand sen merest vett täüs ja joost nii kaugele, kui vesi otsa loppend, sinne kohta heitänd nad polvilla ja palunud ning siis hakatud kabeli ehitämä. See kabel ehidetud 1615 a.
Pärast veedi see kabel ristiusuliste poolt Kura talu aia taha, kus püsib veel surnuaid praigagi.
Eesti Kirjandusmuuseum. ERA II 165, 187 (3) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Siguraia t. - Leesi algkool. Joost Kalmholmi (87) käest 1937 üles kirjutanud Ilse Kenamets
Jumida kabel on Kuusalu abikirik mere sees Jumida neeme otsas. See kabel on ühe laevamehe tõotuse peale alustatud.
Laevamees on kõige oma meestega mere peal suures hädas olnud. Siis on oma meeste kuuldes pühalikult tõotanud, et: "Kui meie eluga peaksime kuskile maale saama, siis tahan sinna kohta pühakoja üles teha."
Tuul on neid laevatükiga Jumida neeme otsa ajanud.
Laevamees ei ole kohe tänupalvet avaldanud. Enne võtnud ühe sõela ja võtnud sellega merest vett. Siis hakanud kärmesti jooksma, mehed tema järel, niikaua kui vesi sõelast ära lõppes. Sinna kohta on kõik põlvili maha heitnud ja südamest Jumalat tänanud.
Siis lasknud Kuusalu kihelkonna rahval, kes kirikust väga kaugel, sinna oma kuluga kabeli alustada.
M. J. Eisen. Esivanemate varandus. Kordustrükk. Tallinn, 2000
05.2002
