EELK
Esilehele Kirikutelehele
Tagasi kirikutelehele
Nõva kirik
Välisvaade

Nõva kiriku sisevaade
Sisevaade

Puidust ratasrist
Puidust ratasrist a 1860


Nõva kiriku ehitamisaasta ei ole teada, kuid pärimust tõeseks uskudes, võiks see jumalakoda oma vanusega kogunisti edestada meie teadaolevalt vanimat puukirikut kaugel Ruhnu saarel. Siiski pole Nõval seitsmeteistkümnendat aastasada võimalik näha nii avali ja ehedal kujul kui Ruhnus mere taga. Arhitektuurilugu paigutab Nõva pühale Olevile pühendatud kiriku ehitusaja 18. sajandisse. Tegemist on rõhtpalkidest lihtsa ehitisega, mis on laudvoodriga kaetud. Läänes liitub väheldasele pikihoonele madala telkkiivriga torn. Interjööri ajaloohõng on kahjuks täiesti varjatud uueaegse vineervooderdise alla. Ehkki pingistik ei ole Nõval nii arhailine ega ka mitte kunstipärane kui Ruhnu puukirikus, on siingi rannakabelites alalhoitud tava järgi meeste- ja naistepool erinev. Ühesugused pole ka osaliselt vanaaegsete klaasidega aknad. Kahel kaarja ülaosaga idaaknal - teine-teiselpool altarit, leiduvad unikaalsed pärgamentpildid "Püha öö" (Correggio järgi) ja "Kristuse aukirgastamine" (Raffaeli järgi), oletatavasti aastast 1836, esmapilgul näides ehtsate vitraazhidena, ja andes kogu kirikuruumile selle särava pidulikkuse, mis peab kuuluma iga jumalatempli juurde. Ka kristallripatsitega lühtrid lisavad kaunidust. Me ei tea, milline oli siin kirikus algne altarikujundus. Praegusel, võibolla 19. sajandi lõpust pärineval eklektilisel altariseinal on tundmatu kunstniku Jeesust ja jüngreid kujutav maal. Veelgi lihtsam kantsel on samuti hiline. Varaseim kunstiteos, mida Nõva kirikus näha võib, on L. R. Michelsoni siiralt naiivne õlimaal "See on lõpetatud!", millel nii Ristilöödu kui ka leinajad, aga ka mees äädikakäsnaga ning rooma sõjapealik valgel ratsul. Silmatorkav kiri pildi allservas tunnistab, et selle väheldase pildi on annetanud J. Preisberg 1820. aastal. Vaevalt, et tegu võiks olla kunagise altarimaaliga.

Kirikuaiast on koorirõdu põhjaseinale jõudnud ainulaadne puidust ratasrist, mille vasksel sildil leidub daatum 1860. Ainus kogu Eestis allesolev nii vana puitratasrist väärib tähelepanu just tunnismärgina sellest, et ratasristid kui 16. sajandi lõpust läbi kogu 17. sajandi laialtlevinud talupojapere hauatähised, võibolla ei kadunud hiljemgi käibelt, ainult et kehvemais oludes tuli paekivi asemele puit, materjalina käepärasem, aga ka kiirem hävima.



Legend kiriku sünnist

pärineb ühelt vanalt inimeselt ning räägib sellest, kuidas merehädalised olla tormisel merel hukkumise äärel olnud ning siis kuulnud nad äkki kuke kiremist. Selle hääle peale leidnud nad ranna ning pääsenud hukust. Siis otsustanud nad Jumalale tänuks kõige kõrgemale kohale kiriku püstitada ning kuke kiituseks tema kujutise torni kinnitada. Nii sündinudki Nõva kirik. Merehädalised olnud ilmselt aga rootslased.

I. Baturin. Nõva kirik 355-aastaseks. Lääne Elu, 14. juuli 1991

Koostanud Sirje Simson
05.2002

Tagasi kirikutelehele

Lehe algusesse
EELK esilehele Deutsch English Eesti Sisukord Lisa kiri! Uudised pikemalt