Välisvaade
Sestpeale, kui 17. sajandi teisel poolel Räpina kihelkond asutati, on siin ikka kirik olnud. Esimene puust kirikuhoone põles maha Põhjasõjas. Järgminegi pühakoda ehitati puust ja teenis kuni praeguse Räpina peaingel Miikaelile pühendatud kiriku valmimiseni 1785. aastal. Räpina kiriku pühitsemise täpset kuupäeva ei ole kahjuks teada. Võibolla on selleks 18. detsember, kirikueestseisja Johann Gustav von Löwenwolde poolt annetatud kaunil hõbedasel ristimisvaagnal leiduva daatumi järgi. Liseenid ja kõrgeid aknaid ümbritsevad süvendatud ehispinnad viitavad kirikuhoone hilisbaroksetele stiilitunnustele. Barokiilmeline on ka vahegaleriiga tornikiiver, mis Tartu ülikooliarhitekt Reinhold Guleke projekti järgi ehitati küll alles sajand hiljem - 1885. Kolm aastat varem rekonstrueeriti pikihoone lagi (senise rõhtsa lae vahetas P. Schillingi kavandi alusel välja inglise hilisgootikast inspireeritud puitpitsiline katuslagi), mis tingis ka läänefassaadi kõrgemaks ehitamise. Räpina kirikki kuulub nende üksikute Eestimaa kirikute hulka, mille kujunduses algselt kantsel on trooninud idaseinas, altarist kõrgemal. Räpinas paiknes idarõdul ka orel. Uus orelirõdu läände tehti 1857 (samast ajast tõenäoliselt ka praegune kellukesekujuline kantsel), külgmised väärid, Johann Gottfried Mühlhauseni projekti järgi - 1871. Olid ju need aastakümned paljude kirikute laiendusehituste ajajärguks, mil kirikuliste suur hulka väiksem pühakoda enam ära ei mahutanud. Räpina kiriku kaheosalise altarimaali - "Kristuse ilmumine Maarja Magdaleenale" ja "Haudapanek" on maalinud Carl Antropoff 1871. aastal. Heledast marmorist, lihtsavormiline, kaunistuseks vaid vaagnaosa ringina ümbritsev gooti kirjas tekst: "Laske lapsukesed minu juurde tulla, sest niisuguste päralt on Jumala riik", on üks väheseid meie kirikute uusaegseid ristimiskivisid, kingitud 1905. aastal.
Esimene kirik Räpinas olevat ehitatud Rootsi valitsuse ajal umbes 1625. ja 1636. aastate vahemikus. See kirik oli puust ja põletatud põhja sõja ajal ühes pastoraadiga venelaste poolt maha… Vene valitsuse ajal, mis aastal, on teadmata, ehitati teine puust kirik. See olnud väike hoone ja aknad nii madalal, et inimesed saanud neist sisse ja välja ronida. Tema täpne asukoht on teadmata. Hupel kirjutab, et 1777. aastal olnud ühelpool Räpina mõisa häärberit luteri kirik ja teiselpool - vene kirik, et täpsemat selle kohta ta ei lausu. On olemas kuulujutu andmed vanarahva suust, ent need ei sünni hästi kokku. Ühe kuulujutu järgi olevat vana kirik Perasoometsa tee ääres olnud, umbes seal, kus praegu Anna Traadi maja, teised aga olevat kuulnud, Võõpsu-Tooste teederistme läheduses olevat olnud vana kiriku paik. See viimane kuuldus näib mulle tõele lähemal seisvat kui esimene ja nimelt sellepärast, et seal kaevamiste juures surnute luid ilmsiks tuleb, Perasoometsa tee ääres aga mitte. Vanal ajal maeti igalpool kirikute ümbrusse surnuid, isegi kirikusse sisse. 1750. aasta visitatsiooni protokollis on öeldud, et ka Räpina kiriku põranda alla olevat maetud surnuid. 1777. a. visitatsiooni protokolli järgi olevat müüritud päris matusepaigad kiriku sees kinni…Peale vana kiriku lammutamist ei suudetud kohe uut ehitada ja jumalateenistusi peetud ning armulauale võetud "altari majas". See maja olnud seal, kus praegu tuletõrje pritsi maja seisab ja varem mõisatööliste maja olnud. Oma nime saanud ta sellest, et seal altar sees olnud ja jumalateenistusi peetud..
Mõni aasta peale vana kiriku lammutamist ehitati uus kirik, mille kohta Võnnu õp. Ed. Ph. Körber ütleb, et see olevat "ilus, valge ja ruumikas" See on meie praegune kirik… Kiriku müürid on ehitatud maakivist, katus aga oli varem telliskivist. Aastakümnete jooksul on kirik nii väljast- kui ka seestpoolt muutunud. Torn oli varem palju lühem kui praegu, nii et endise torni tipp ühes muna ja kukega praeguse torni sammastikuni (võreni) ulatunud. Samuti on kiriku fassaad hiljem kõrgemaks tehtud ja kahe vaasitaolise ilustisega dekoreeritud. Käärkambri lagi olnud varem sama kõrge kui kiriku lagi, mille tõttu käärkamber väga külm olnud, ja sellepärast tehtud teine madalam lagi. Kiriku lagi olnud nagu toa lagi: horisontaalne ja seinte ülemise ääre kõrgusel. Orelikoor olnud vanasti kiriku altaripoolses otsas. Kantslil olevat olnud mitu asupaika. Esmalt olnud kantsel ülal altari kohal "peadpööritavas kõrguses". Siis olevat tehtud ta käärkambri endise ukse juures oleva müüri külge. Hiljem olevat paigutatud kantsel seina juurde sinna, kus praegu õp. Schultze mälestustahvel, ja kõige viimati - praegusele kohale. Isteplatse olnud kirikus varem 740, nüüd aga 800 ümber. Rahvast mahub kirikusse umbes 1500.
Raamatust Pudemeid Räpina koguduse ajaloost. Räpina kiriku 150. aasta juubelipäevaks kogunud A. Saarman, Räpina koguduse õpetaja. 1935
Koostanud Sirje Simson
05.2002
