| |
-
Sa, Püha Vaim, nüüd täida
mu süda, mõte, meel
ja tõde mulle näita,
kui olen eksiteel!
Ei aita nutt ja pisar,
ei need mul õigust lisa.
Mind päästab vaid Su arm!
-
Mu patud Sinu teada,
mu puudusi Sa näed.
Ehk head küll tahan teha,
on jõuetud mu käed.
On süda külm ja pime,
kuid Sinu Vaimu ime
ta süütab põlema.
-
Mu süüd ja patu haavu –
ei aeg neid paranda.
Ma ahastust ja valu
ei ise võita saa.
Ei merd või tühjaks juua,
ei päikest öösse tuua
siin ükski inimlaps.
-
Ma palun, Issand, tule
mu südamesse Sa!
Mu valguseks Sa ole,
öö sünge peleta!
Siis hommik hinge koidab
ja patu varjud võidab
Su püha Eluvaim.
Viis: “Oh Kristus Lunastaja” (Herr Christ, der einig Gotts Sohn)
Saksa rahvaviis XV sajandist. “Enchiridion”; Erfurt, 1524.
Sõnad: Charles Wesley, 1701-1788.
Tõlge: Johan Ludvig Runeberg (1857), 1804-1877;
soome “Virsikirja” järgi Ivar-Jaak Salumäe, 1945-
|