| |
-
Kindel me usk kui põhja paas,
kaljule rajatud hoone.
Aegade jooksul igal maal
varises tornide kroone.
Kellade kutse aga jääb,
noori ja vanu kutsub sääl
pöörduma Jumala poole.
-
Jumala tempel olgem siin
tiirleva maakera saarel!
Vaevaku öö ja hingepiin:
hommik on taevasel kaarel.
Eksinuid suuna, juhata -
väsinuil aita puhata
saabuva valguse ootel!
-
Aastate lennul saada meid
kirikukellade kajal,
käia et saame Sinu teid
Kristuse õpetusrajal!
Aita meil käia õigel teel,
kindel me usk ja kindel meel,
Lunastuspäikese poole!
Viis: "Kirken den er et gammelt Hus"
Ludwig Matthias Lindeman, 1812-1887.
Sõnad: Ivar Rammo, 1928-,
Nikolai Frederik Severin Grundvigi, 1783-1872, järele.
|