| |
-
Oh oma sõna hoia
ja selget õpetust!
Oh oma riiki aita
ja ristikogudust!
Ka kindlat usku anna!
Kui täht siin taeva all
meid saatku Sinu sõna
siin all, seal üleval!
-
Oh oma au Sa hoia
ja keela vaenlasi,
oh valgusta ja pööra
kõik' oma vastaseid!
Su valgus neile paistku,
kes on veel pimedas,
Su armu sisse saatku
neid, kes veel eksimas!
-
Oh hoia oma linna,
mis Sina ehitand,
mis vere väest Sina
ka oled lunastand!
Su kirik seisma jäägu,
kui madu peale käib,
Su vägi valliks olgu,
siis võidu saada võib!
-
Oh oma lambaid hoia,
hunt hirmsast' peale käib;
Sa, Issand, üles ärka!
Kes muidu päästa võib?
Hea' karjamaale saada
meid, helde Karjane,
meid kaitse, sööda, jooda,
et jääme Sinule!
-
Meid heldest meelest hoia,
kes Sinu alamad,
ja pihuks, puruks tõuka
kõik uhked mässajad!
Su sõna saatjaks olgu
ja meile toiduseks,
ta surmaski veel jäägu
meil' lambiks, valguseks!
-
Meil' oma sõna hoia,
mis rahva õndsaks teeb,
ja Vaimuga meid võia,
et süda armust keeb!
Su sõna on kui mesi,
nii kallis hingele;
on vägev eluvesi,
meid saadab taevasse.
-
Oh tuuled, tormis hoia
siin oma laevukest!
Ja ilma laineid keela,
et võitu ei saa sest;
vii ise rahuranda
ja tüüri targasti,
meid sadamasse kanda
las' tuuli armsasti!
Viis: “Ma tahan jätta maha” (Valet will ich dir geben)
Melchior Teschner, 1584-1635.
Sõnad: Andreas Gryphtius, 1616-1664.
Tõlge: Carl Peter Ludwig Maurach, 1824-1900.
|