| |
-
Oh mis kaunis asi see,
et kui vennad elame
rahus, armastusega,
ilma kavaluseta.
-
Siis meid Issand heldesti
õnnistab ka rohkesti,
enne siin maailma peal,
pärast igavesti seal.
-
Aga nüüd on armastus
kustunud ja kadunud;
ei ta südant liiguta
ega süüta põlema.
-
Tuimuses kõik elavad,
oma peale mõtlevad,
suur on viha, kadedus:
kus on venna armastus?
-
Issand Jeesus, tule Sa
oma rahvast vaatama;
lõpeta kõik lahutust,
anna õiget armastust.
-
Kogu kokku, karjane,
eksind lambad heldesti;
kõik Su armu paistuses
ühes olgu rahu sees.
-
Anna oma väge nüüd,
mis võib kõiki südameid
täita armastusega
ja nad panna põlema.
Viis: “Jeesus, tule minule”
(Höchster Priester / Jesu, komm doch selbst zu mir)
“Musikal Christenschatz”; Basel, 1745.
Sõnad: Michael Müller, 1673-1704.
Tõlge: Carl Peter Ludwig Maurach, 1824-1900.
|