KIRIKU LAULU- JA PALVERAAMAT


« tagasi

ELU KRISTUSES  |  Surm ja igavene elu

371 Kui elupäev kord hakkab veerema
PDF  |  TIF

  1. Kui elupäev kord hakkab veerema,
    mind haarab hämarik,
    oh et siis oma kuldse kumaga
    mul tõuseks igavik!
    Siis kaduvusest ruttan
    ma Jeesu varjule,
    seal oma valu nutan
    kui usklik lapsuke.
     
  2. Su peale, Issand, mina alati
    täis rõõmu lootma jään,
    küll siis veel viimse hingetõmbeni
    ma Sinu armu näen,
    mis elust vaevalisest
    mind päästab, ülendab,
    mu viimsest ärkamisest
    ka ette kuulutab.
     
  3. Kui tee on käidud, lõpnud elutöö,
    ja silmad kustuvad,
    oh et siis paistaks läbi surmaöö
    mul tähed heledad!
    Siis veel kord palves heidan
    Su ette, Issand, ma,
    Su armusse end peidan,
    et vii mind koju Sa!

Viis: "Jeruusalemm, sa püha taevalinn"
(Jerusalem, du hochgebaute Stadt)
Melchior Frank, arvatavasti 1573-1639.
Sõnad: Adalbert Hugo Willigerode, 1816-1893.

« tagasi
|↑ üles|