| |
-
Küll minu surm võib ligi olla,
aeg möödub, lõpeb elutee.
Küll mullegi võib ruttu tulla
mu eluõhtu viimane.
Sind, Jeesus Kristus, palun ma:
mind aita õndsalt lahkuda!
-
Kõik enne ööd võib teiseks minna,
kui oli varahommikul.
Et siin maailmas elan mina,
on alati surm ligi mul.
Sind, Jeesus Kristus, palun ma:
mind aita õndsalt lahkuda!
-
Seepärast õpeta mind, Jeesus,
mu surma peale mõtlema,
et võiksin ikka olla valmis,
kui kutsud, kaasa minema.
Sind, Jeesus Kristus, palun ma:
mind aita õndsalt lahkuda!
-
Siin õnnist surmatundi saada -
ei see küll ole meie käes.
Suur Jumal üksi selle anda
võib oma Poja vere väes.
Sest otsin usus abimeest,
kes suudab päästa surma käest.
-
Surm tulgu mulle homme, täna -
küll võidu saan ma Jeesuses!
Ta armu varjul seisan mina,
ma hoitud Tema helduses.
Sind, Jeesus Kristus, palun ma:
mind aita õndsalt lahkuda!
Viis: "Kes Jumalat nii laseb teha"
(Wer nur den lieben Gott läßt walten)
Georg Neumark, 1621-1681.
Sõnad: Aemilie Juliane
von Schwarzburg-Rudolstadt, (1686), 1637-1706.
Tõlge: Ferdinand Hörschelmann, 1833-1902.
|