| |
-
Kevad, sinu lävel seistes,
aimab Looja suurust hing,
sest, et meie keeldes, kästes
ei veel muutu loodusring;
puhtust, ilu igatsedes,
ainult Loojalt küsime:
kuis meil ehid elutee?
-
Täna tõde otsiv süda
tunneb täiust risti ees;
sest seal muutus mure, häda
vaimseks jõuks Su Poja sees,
kes võis surra tõe nimel;
surreski veel olla kindel,
et ka kannatuse tee,
viib meid eluvõidule.
-
Nagu päike mullapinnast
kutsub õisi särama,
nõnda, Issand, inimrinnast
vaimseid jõude ärata,
et ka meie töös ja võidus
paistab tõde, arm ja õiglus, -
siis on Sinu kevade
ehtinud me elutee!
Viis: "Jeesus, surma äravõitja"
(Jesu, meines Lebens Leben)
Wolfgang Wesznitzer, 1617-1685.
Sõnad: Hugo Voldemar Pärno (Pärn), 1903-1984.
|