| |
-
Su rahu, Issand, täidab
mu elu täiesti.
Kõik kartuse ta võidab,
mis vahest rõhubki.
Su rahu, Issand, mulle
kui lapsel ema käed,
mis silitavad jälle,
ta juurde laps kui läeb.
-
Su rahu, Issand, hingab
mu kodukoldel ka.
Ta usalduse jagab
ja õnne vaiksema.
Ja veel, kui varju heidab
öö vahest kodule,
Su rahu peagi täidab
taas lapse südame.
-
Su rahu, Issand, ehib
ka koguduse teed.
Ta Sinu rahvast juhib -
neist rahunõudjad teeb.
Ei lõhu vaenu vägi,
riid, väiklus mõistmatu.
Su rahu on kui jõgi -
lai, sügav, otsatu.
Viis: "Kuis pean vastu võtma"
(Wie soll ich dich empfangen)
Johann Crüger, 1598-1662.
Sõnad: Arved Paul, 1913-1960.
|