« tagasi

Kristlane hoolib ├╝hiskonnast


16.02.2011 Ajaleht Eesti Kirik

Ühiskonna ja kiriku tulevikust räägitakse palju. Esile kipuvad kriitilised hääled – kusagil tehakse alati midagi valesti. Kes peaks vastutama? Kes peaks tulevikku kujundama? Küllap need, kelle käes on võim. Kas rahulolematus tähendab, et võim ongi ülekohtune ja halb?

Lihtne oleks ühiskonda samastada patuse maailmaga ja maailma võimuga ning öelda, et võim on kuradist – õiged hoidku sellest eemale! Ometi käsib Jeesus oma õpilasi olla maa soolaks ja maailma valguseks, haputaignaks ja hooneehitajaks. Apostel Paulus kõneleb kristlastest kui pühade kaaskodanikest ja Jumala kodakondsetest, kelle ülesanne on kujundada Kristusele rajanevat ühiselu.

Valikud määravad

Pauluse meelest on võim Jumalast ja kes seda teostavad, Jumala ametnikud (Rm 13). Demokraatlikus ühiskonnas, kus esindajate kaudu on võimu kandjaks rahvas, pole keegi vaba kaasvastutusest tuleviku suhtes. Keiser, kellele võlgneme maksuraha ja austust, asub meis endis. Loobudes oma ülesandest, oleme kaassüüdlased ka asjade allamäge minekus.

Maailmavaateliselt koondunud inimestena on kiriku liikmeid kordi rohkem kui erakondade liikmeid kokku. Meie otsustused ja valikud määravad avalikku suhtumist perekonda, abiellu, aborti, alkoholi, abivajajatesse, kristlikku kultuuripärandisse, usuõpetusse.

Keda läkitame oma esindajana riigikokku? Millised on nende erakondade vaated ja valimislubadused? Soome kirik avaldas jaanuaris ettepanekud sealsete erakondade valimisplatvormide kujundamiseks eelseisvateks parlamendivalimisteks. Meie kiriku osakaal ühiskonnas pole küll nii suur, kuid oleme siiski mitmel moel väljendanud oma seisukohti ühiskonna arengutes, kõige terviklikumalt 2005. aastal ilmunud dokumendis «Kiriku sotsiaalne sõnum»

Kirik programmis

Vaadates suuremate erakondade valimisprogramme, võib öelda, et neis leidub palju head. Ükski erakond ei vastanda end kirikule ning kõigis valimisnimekirjades on esindatud ka kristlased. Kirikut otseselt puudutavaid punkte pole palju. On suuri erinevusi nagu kõiges muus. Järgnevad põgusad tähelepanekud ei taha olla valimisjuhendiks, pigem huvi äratajaks ise programmidega tutvuda ja neist järeldusi teha.

Kõige sõnaselgemalt käsitleb kirikute teemat IRL. Programmis on omaette lõik «Tugevad kirikud ja kogudused». Lubatakse igakülgset koostööd: «Selle koostöö käigus tagame arhitektuurimälestiste säilimise ja kaitse, keele, kultuuri ning religioosse teadmuse arengu ning kiriku suureneva sotsiaalse aktiivsuse.» Kirikus nähakse partnerit teenuste osutamises elanikele ning ollakse valmis kogudustele selleks abi osutama.

Ei unustata ka kirikuhooneid: «Aitame kaasa pühakodade ohutuse (kindlustuse, tule- ja valvesignalisatsiooni paigaldamine) tagamisele. Tagame riikliku programmi «Pühakodade säilitamine ja areng 2003–2013» jätkumise ning kasvu aastateks 2013–2023. Koordineerime ja toetame usulis-rahvuslike mälestusmärkide hooldamist ja tutvustamist. Kirikule kuuluvad tagastamata varad tuleb tagastada.»

Teema «Muinsuste ja kultuuripärandi tutvustamine, kaitse ning hoidmine» all lubab pühakodade programmi jätkamist ja võimaluste olemasolul mahulist suurendamist ka Reformierakond (kuigi eelmises valimisprogrammis kavandatust suudeti ellu viia vaid õige vähe).

Pühakodasid nimetab ka Rahvaliit, rääkides sellest, et pärandkultuuri paremaks rahastamiseks tuleb kaasata täiendavalt nii riigi kui omavalitsuse vahendeid. Riiklike eraldiste suurendamist kultuurimälestiste säilitamiseks ja restaureerimiseks peavad oluliseks ka sotsiaaldemokraadid ja kaudselt rohelised.

Hoolimist ja austamist

Kultuurile pühendatakse rõõmustavalt suurt tähelepanu. Kui sotsiaaldemokraatide meelest tuleb hariduses rohkem arvestada «Euroopa multikultuurse ühiskonna arenguid», siis Rahvaliit «ei pea õigeks kultuuride ühtesulatamist ja unifitseeritud Euroopa kultuuri loomist», Reformierakonna meelest on eesti kultuuri missioon pigem rahvusvahelise massikultuuri tasakaalustamine. Traditsioonide ja pärandi austamist ja säilitamist mainivad nii Reformierakond, Keskerakond kui rohelised.

Tähtsal kohal on ka perekond ja kodu. IRL kaitseb sõnaselgelt «traditsioonilisi pereväärtusi», sotsiaaldemokraadid seevastu lubavad moderniseerida «peresuhteid käsitlevat seadusandlust, et tagada kõigi peretüüpide õiguslik kaitse». Lahtiseletatult peaks see sisaldama ka samasooliste abielu seadustamist. Keskerakonda ja Rahvaliitu tuleb tunnustada soovi eest kujundada karskeid eluviise. Mitmed programmid näevad ette meetmeid kodu- ja koolivägivalla tõkestamiseks. Sotsiaalselt turvalist ja hoolivat ühiskonda soovivad kõik.

Jeesus on öelnud: Otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi! Seetõttu maksab valimispäeval toetada just usku ja kirikut väärtustavaid programme ning kandidaate. Siis hoolime ka ühiskonna käekäigust.

« tagasi  üles