« tagasi


VORMSI KIRIKU 20. TAASPüHITSEMISE AASTAPäEV PüHA OLEVI PäEVAL

Püha Olav Vormsi kiriku välisseinal

Neljapäeval, 29. juulil ehk olevipäeval teenis EELK peapiiskop Andres Põder Vormsi Püha Olavi kirikus pidulikul jumalateenistusel. Vormsi kiriku 20. taaspühitsemise aastapäeva tähistamine on hea märk pikast koostööst, mis on alanud juba nõukogude ajal ja kestab tänase päevani. Kirik on taastatud nii Eesti kui Rootsi poolte abiga. Kaasa teenisid ka peapiiskop emeeritus Kuno Pajula ja Rootsi kiriku piiskop emeeritus Henrik Svenungsson. Olevipäev on vormsilastele suur püha. Pidustustel osalesid ka Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja kultuuriminister Laine Jänes. 

Pärimuse järgi ehitas Vormsi Püha Olavi kiriku Taani kuningas Valdemar II 1219. aastal. Saar asustati aga alles 13. sajandi II poolel ja tõenäoliselt siis ehitati praegusele kohale ristkülikukujuline puukirik. Praegune kirik on ehitatud hiljem.

Vormsi kiriku kuldsed-hõbedased karikad, pateenid ja muud ülimalt hinnalised esemed on tagasi toodud Rootsist ja deponeeritud Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus asuvasse eesti-rootslaste kirikumuuseumi. 

Püha Olav sündis 995. aastal. Pärast isa mõrvamist läks poeg 12-aastaselt kaasa viikingite retkele Rootsi. 1014. aastal Rouenis avaldas kristlaste elu talle sedavõrd suurt mõju, et ta lasi ennast ristida. Aasta hiljem pöördus Olav Norrasse tagasi, murdis taanlaste võimu, vaigistas kohalike vasallkuningate vastuolud ning ühendas kogu riigi. Rootslastega sõlmitud rahu märgiks abiellus ta Rootsi kuninga tütrega. Olav püüdis kogu maad ristiusustada, ta laskis igasse kihelkonda kiriku ehitada ja sai seetõttu tunda tugevat vastuseisu: 1028 algas taanlaste toetusel Olavi vastu ülestõus ning ta saadeti maalt välja. Rahvas veendus aga, et elu Taani kuninga alluvuses on hullem ja nad kutsusid Olavit tagasi. Stiklestadi lahingus 29. juulil 1030 kohtus Olavi vägi paganlike talupoegade ning taanlaste kolm korda suurema väega. Olav langes lahingus. Üks Olavi sõpru ja abilisi, piiskop Grimkell Inglismaalt, algatas Olavi pühakuks kuulutamise ja lasi tema haua kohale kabeli ehitada. Hiljem sai kabelist Nidarosi (praegune Trondheimi) katedraal. Norra kaitsepühaku nime kannavad Eestis Tallinna Oleviste, Nõva ning Vormsi kirik.

Olevipäeva tähistamise vanad rahvatraditsioonid on sarnased setude annepäevaga. Karjaõnneks, haiguste ja kurja silma eemale peletamiseks tapeti lammas, vasikas või muu loom. Nagu jaagupipäev, märgib ka olevipäev uudsetoidu tulekut lauale ja lõikusaja algust. Selle päevaga seostusid ka maagilised tavad – lõigati viljavihk, mida hoiti jõuluks. Arvati, et olevipäevast tulevad tähed taeva. Sellel päeval söödi lambaliha ja klimbisuppi, magustoiduks pakuti õunasuppi.


Arho Tuhkru
EELK Konsistoorium
e-post: arho.tuhkru@eelk.ee
tel 627 7350

27.07.2010

« tagasi