« tagasi


RAHVUSKAASLASTE II KONVERENTS TOIMUB 30.09-1.10 RAHVUSRAAMATUKOGUS

Presiidiumi liikmed Anne-Ly Reimaa ja Andero Adamson

Täna, 30. septembril algas Rahvusraamatukogus Rahvuskaaslaste II konverents.
Kahe päeva jooksul arutatakse eestluse pärandi hoidmist ja säilitamist ning otsitakse tuleviku väljavaateid. Konverentsil osalevad eestlased nii idast kui läänest, kokku pea 20 riigist. Tervituseks ütlesid avasõnad haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, kultuuriminister Rein Lang, Ülemaailmsete eestlaste kesknõukogu esimees Jaak Juhansoo ja peapiiskop Andres Põder.

Peapiiskopi tervitustekst

Austatud ministrid, austatud konverentsi korraldajad ja sellest osavõtjad!

Tervitan teid Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku nimel!

Peale kodu- ja välis-eesti kirikute liitumist on luterlik kirik riigi järel suurim eestlasi ülemaailmselt ühendav organisatsioon. EELK-l on kokku 230 kogudust ja kuulutuspunkti, neist 62 väljaspool Eestit.

Teatavasti kujundab ja kannab rahvust keelel, kultuuril või usul põhinev identiteet. Teame, et juba rahvusliku liikumise aegadest on ristiusk meie rahvusliku identiteedi osa.  Seetõttu sisaldas okupatsioonivõimu rünnak eestluse vastu ka usu- ja kirikuvastast võitlust.

Siinkohal on mul hea võimalus öelda tänusõnad kaasmaalastele väljaspool Eestit, kes sõjajärgsel ajal kandsid vabas maailmas edasi kristlikku vaimu, rajasid kogudusi ja toetasid oma tegevuse ja eestpalvetega kodu-eesti kirikut.  Teame, et idapoolsetel aladel, mis juba enne sõda jäid Nõukogude Liidu meelevalda, hävitati eestlaste kirikuelu praktiliselt täiesti.

Täna on meie kiriku ülesanne toetada ka rahvuslikku vaimu ja korraldada kaasmaalaste usulist teenimist kõikjal, kus nad asuvad. On ju üha rohkem eesti inimesi  siirdumas elama välisriikidesse. Globaliseeruvas maailmas, kus emakeel, isamaa ja esivanemate kultuur kui rahvuse tunnused ja tegurid järjest enam oma tähtsust kaotavad, on usul eriline tähendus.

Ühelt poolt toetab usk kõrgeid aateid ja ideaale, väärtustades mitte ainult üksikisiku elu ja eripära, vaid ka inimese päritolu, tema juuri, perekondlikku ja rahvuslikku kokkukuuluvust ja omanäolisust. Samas võimaldab igapäevane koguduseelu hoida alal inimestevahelisi suhteid,  viljeleda oma keelt ja traditsioone,  mille hulka kuuluvad  ka jumalateenistused, kiriklikud tavad ja kirikumuusika.

Tänavune aasta on eriline, kuna  möödub 20 aastat kodu- ja välis-eestlastele ühise Kiriku Laulu- ja Palveraamatu ilmumisest! Eelmise aasta 1. advendil Torontos peetud jumalateenistusel kuulutasin käesoleva aasta Kiriku Laulu- ja Palveraamatu aastaks. Hulk tähtpäevaüritusi on juba toimunud ja veelgi toimumas. Kutsun teid üles seda rahvuslikku vaimuvara üha rohkem kasutama.

Aidaku ka algav konverents tugevdada eestlaste rahvuslikku ja usulist kokkukuuluvust ja koostööd. Selleks soovin teile rohket Jumala õnnistust!


Arho Tuhkru
e-post: arho.tuhkru@eelk.ee
tel 627 7350

30.09.2011 10:46

« tagasi