« tagasi


NELIJäRVEL SõLMITI üHIST HUVI

Möödunud nädalalõpul Nelijärvel peetud IV EELK koguduste juhatuseesimeeste konverents keskendus sedakorda kiriku ühtsuse teemale.

Teema iseenesest ei olnud lihtsalt pähe tulnud huvitav mõte segaste aegade taustal, idee teemaarenduseks koorus välja juba möödunudaastasel analoogsel kokkusaamisel Roostal.

Kirik või koguduste liit?

On jäänud mulje, justkui ideede ja ideaalide tasandil sooviksid paljud, et EELK kuvand oleks ühtne, et me kõneleksime ühistest väärtustest ning suhtleksime omavahel nii palju, et dialoogi teine pool saaks aru, millest jutt käib. Tegelikkus peegeldus aga hästi kokku võetud seisukohaga, mis väidab, et kirikut seob praegu pigem ühtne majandus- ja aruandlussüsteem, kogudused on pandud omavahel konkureerima.

Taoliste mõtete ja küsimuste taustal koguneti paneeldiskussioonile juba esimese seminaripäeva õhtupoolikul, kus osalesid Jaan Tammsalu ja Marko Tiitus vaimulike ning Mart Johanson ja Arvo Rodi koguduste juhatuseesimeeste konverentsi poolt. Selgeks said koguduste erinevad võimalused ja hulk lahendamata vajadusi, kuid Tallinna toomkoguduse juhatuse esimehe, ERRi ajakirjaniku Indrek Treufeldti läbimõeldud küsimuste kaudu jõuti ka siduva ühisosani. Nagu leidis Marko Tiitus: viimselt on meie ühendajaks Kristus ning selle usu valgel võiksime ka edasi minna.

Õnnelikud ja hea tervise juures

Teise päeva mõttetöö lükkas käima teoloogiadoktor Urmas Petti loeng kristliku koguduse kujunemisest. Petti väljendas tänases päevas ka isiklikku seisukohta – ta näeb loomulikuna seda, et ilmikud on kirikutöös ja otsustusprotsessides enam nähtavad ja kaasatud.

Sotsioloogilise perspektiivi läbi uuringute ja sealt kooruvate tulemuste tõi oma huvitavas ettekandes esile Andrus Saar. Analüüsides religioonisotsiloogilisi uurimusi aastatest 1990 kuni 2008, tõi ta välja hulga omadusi, veendumusi, seisukohti, hoiakuid ja arvamusi, mis kõik on end kiriku või koguduse liikmeks nimetavale vastajale omased, jättes siiski lahtiseks küsimuse: kes on kristlane? Teiselt poolt koorus välja ka ennast kirikuga mittesiduva respondendi portree, kelle puhul jäi ometi ruumi usule. See viimane teadmine loob ka paremad võimalused kiriku väljapoole suunatud mõtestatud tegevusele.

Uuringuist tuli esile ka palju positiivset ning innustavat, olgu kas või seegi emotsionaalne teadmine, et luterlased on tavapärasest õnnelikumad ja ka hea tervise juures.

 

Avatud ruumi põhimõttel käima lükatud rühmatöö algas küsimusega, mis on ühises kirikus vajaka, püüdis visandada ideaalolukorra ning võimalused ja lahendusteed selle poole liikumiseks. Kogunes kümneid kitsaskohti, millele leiti osaliselt ka ühisnimetajad. Nii arutleti rühmades selle üle, kuidas parandada kiriku sise- ja väliskommunikatsiooni, lähendada vaimulike ja ilmikute eri seisukohti, ärgitada individualistlikku inimloomust ligimesearmastuslikele tegudele, ühtlustada ja parandada koguduste majanduslikku võimekust, kasvatada usku ja parandada haridust, leida koostöövõimalusi kirikuvalitsuse, kohaliku omavalitsuse, riigi ja kogukonnaga. Mõttetihe ja intensiivne ühistöö andis tunnistust sellest, et koosolijaile läheb kiriku elu korda.

Edasine koostöö eri tasandeil

Pühapäeval sai kuulajaskond ülevaate OÜ Kiriku Varahaldus tegevusest, saadi teada, et on olemas luterlik hoiu-laenuühistu, hoomati linnulennulist ülevaadet kiriku arengukava uuendustest ning riigi ja kiriku võimalikust koostööst muinsuskaitse perspektiivis. Viimase juures nimetas minister Rein Lang, et ees ootab riigi selgem ja läbimõeldum koostöö kirikuga just pühakodade ja kirikuvarade osas.

Vaadates kolmele tihedale tööpäevale tagasi, tõdes üks konverentsi korralduse eestvedajaist, Jõelähtme koguduse juhatuse esimees Mart Johanson, et tasapisi hakkab konverentsidel kajastatu ja selle ülesehituse kaudu tekkima ühine mõistete süsteem ja aines edasiminekuks. Johansoni enda idee kohaselt võiks teatud perioodi tagant pidada koguduste konverentsi, kus oleks nii koguduste esindajaid, vaimulikke kui kirikuvalitsuse liikmeid.

Traditsiooniliselt valiti aasta juhatuseesimees, kelleks seekord osutus Saaremaa mees – Anseküla Maarja koguduse juhatuse esimees Tõnu Veldre, kelle kandidatuuri oli esitanud hulk Saaremaa inimesi nii kogudustest kui kohalikust omavalitsusest.


Mari Paenurm
Ajaleht Eesti Kirik
e-post: mari.paenurm@eelk.ee

19.10.2011 10:21

« tagasi