« tagasi

Kiriklikud talitused


Kas kodu saab ise ka õnnistatud veega pühitseda? Kolisin just hiljuti uude korterisse ning tahaksin uut kodu ära õnnistada. Tõin Nevski katedraalist kaasa õnnistatud vett (sest sealt saab seda lihtsalt võtta), kuid ise olen luterlane. Ei taha vaimulike tülitada, saaks äkki ise?

Kõigepealt on oluline teada, et õnnistatud või pühitsetud vesi ei oma iseenesest mingit maagilist väge, vaid sellega õnnistamise puhul on tegemist eeskätt palvega ja õnnistatava usaldamisega Jumala armu hoolde.

Välise märgina annab vesi tunnistust usust Jumala ja Tema Püha Vaimu puhastavasse, elustavasse ja pühitsevasse väesse, millest on osa eeskätt neil, kes Temasse usuvad ning on ristimise sakramendi kaudu veest ja Pühast Vaimust uuesti sündinud. Siinkohal võib lugeda selliseid piiblikohti nagu Jh 3:5; Mk 16:16; Tt 3:4-6; 1Pt 3:21.

Pühitsetud veega piserdamine või õnnistamine, olgu selleks ristimisel tarvitatud või spetsiaalselt pühitsetud vesi, on eelkõige palvetalitus, mille puhul veel ei ole mitte maagiline, vaid eeskätt siiski sümboolne tähendus. Muidugi on väga tähtis ka see, kuidas me mõistame sõna sümboolne: kui tänapäeva arusaama järgi sümbol pigem ei ole see, mida ta kujutab, siis varasema, ka varakristliku mõtlemise seisukohalt on sümbol justnagu väline vorm või rüü, mis sisaldab või peidab endas seda, mida ta kujutab. Igal juhul peab pidama meeles, et mitte vesi ei ole see, mis pühitseb, õnnistab ja kaitseb, vaid seda teeb Jumal oma pühitseva, uuendava, puhastava ja elustava väega ning vastusena meie usaldavale palvele.

Konkreetne vastus küsimusele on seega, et kahtlemata võib kristlane oma kodu palves Jumala poole õnnistada ning tarvitada selleks nii ristimärki kui pühitsetud vett, ent seejuures peab rõhk olema justnimel palvel ja usaldusel Jumala vastu, mis annavad ka veele ja ristimärgile kui välistele märkidele tõelise sisu.

Siinkohal tahan julgustada pöörduma siiski ka vaimulike, eeskätt oma koguduse vaimuliku poole, kuna palve tulla õnnistama koguduseliikme kodu ei ole kindlasti tülitamine, vaid vastupidi, annab vaimulikule hea võimaluse oma koguduseliikmeid lähemalt tundma õppida ning seega oma tööd veelgi paremini ja pühendunumalt teha kui seni.

Enn Auksmann
Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja
16.05.2008

�les üles